Kuid mõju on keeruline mõõta, sest andmete kogumiseks on kasside ja koerte pidev jälgimine kulukas, hoolimata tehnika arenedes tekkinud vahenditest, mis vabastavad inimese pidevast jälitamistööst – nüüd piisab metsa alla hulga rajakaamerate paigutamisest.

Kaamerad salvestavad kõik maapinnal tegutsevad imetajad ja linnud ning nende esinemiste põhjal saab teha järeldusi võimaliku kiskja mõjust. Kirjeldatud lähenemise loogika on lihtne – kui kassidel ja koertel on negatiivne mõju, võiks eeldada, et nende tegevuspiirkonnas on ka nende võimalikke saakloomi vähem.

Nende kahe kiskja tegutsemispiirkonnas võib kohalik loomastik eriti ohualtis olla, kuna kassid on öise eluviisiga, koerad aga päevasega ning seega on ohustatud nii öise kui ka päevase eluviisiga kohalikud loomad.

Uurimistulemustest saab lugeda SIIT