Guineas töötanud Berliini Humboldti ülikooli doktorant Laura Kehoe sättis kaamera üles, et šimpanside käitumist uurida. Nature.com kirjutas, et Kehoe avastas hiljem materjali läbi vaadates, et ahvid käituvad aeg-ajalt väga kummaliselt ning seda käitumist võiks tõlgendada kui mingit laadi algelist rituaali.

Videokaadrieist nägi, kuidas ahvid käitusid ebaharilikult erinevate armistunud tüvedega puude läheduses. Osad neist hakkasid puud kividega pilduma või tagusid nendega puutüve, teised toppisid kive õõnsasse puutüvesse. Mõned ahvid sättisid kive puujuurte vahele maapinnale justkui ehitaks nad primitiivset pühamut. Kogu tegevust saatis vali huiklemine. Kehoe oletab, et sellised puud võivad ahvide jaoks mingil viisil „pühad“ olla. „See, et šimpansid on loomad, ei anna põhjust välistada, et puul võib nende jaoks mingi eriline tähendus olla,“ toonitas ta.

On teada, et mõned šimpansid kasutavad kive tööriistadena toidu hankimisel. Kividega purustatakse pähkleid ja kõva koorega puuvilju. Ent Kehoe kirjeldatud käitumise puhul oli iseloomulik, et see oli loomade seisukohast justkui täiesti kasutu tegevus. Ühtlasi on see esimene kord, kui on täheldatud, et šimpansid kasutavad kivist tööriistu ebapraktiliselt ehk siis mitte toidu hankimiseks. Ahvid käitusid sel viisil korduvalt, mis tähendab, et see polnud juhuslik. Ka armid kõnealuste puude tüvedel olid sinna tekkinud sellest, et šimpansid olid varem käinud nende pihta kive loopimas.