Kas sibul on ravim – selgub, et piiritusega on hea
Ravimtaimi tutvustava raamatu kolmandas köites on tähelepanu all kokku 30 taime, mis iseloomustavad suuresti maitsetaimerohket aeda. Nii leiab raamatust näiteks selleri, mädarõika, koriandri, peterselli, pastinaagi, piparrohu, sinepi, rohemündi, lavendli ja rosmariini ning toidutaimedest sibula, sidruni ja ingveri. Mürgistest taimedest on esindatud näiteks belladonna ehk karumustikas ning oma tähelepanu saab ka kanep.
Selgub, et näiteks sibulal on lisaks suurepäratele maitseomadustele ka ravivad toimed.
„Euroopa Ravimiamet tunnustab teaduslikult põhjendatud kasutamisena värske sibula - sibula, mitte roheliste pealsete- tarvitamist 70% etanoolitõmmisena ülemiste hingamisteede kerge või keskmise raskusega bakteriaalsete nakkuste ja heinapalaviku ennetamiseks või leevendamiseks," ütles Fortele raamatu kaasautor, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal.
Samas on ohuks on sibula ärritav toime limaskestadele. Mis puutub aga koostoimete kohta ravimitega, siis koostisest lähtuvalt võib sibul mõjutada vere hüübimist reguleerivate ravimite toimet, vedeldades ise mõnevõrra verd.
Raamatus on põhjalikult tutvustatud igat taime ja selle nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist.
„Ravimtaime kasutusõpetus lähtub iga taime kasutamisega seotud ohtudest," rääkis Raal. Lisaks on kirjeldatud toimet, mis avaldub taime kasutamisel koos ravimitega.
Raamatu autoriks on Ain Raali kõrval loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste.
