Kas mõtlesid ikka veel, et kliimamuutus ei ole inimese poolt põhjustatud?

Kliimamuutuse eitajate peamine argument on, et temperatuuride kasvamine ja kahanemine on maakera normaalne tsükliline nähtus ja nad põhjendavad seda sellega, et ka varem on Maal olnud soojasid perioode ja sellele järgnenud jahedamad. Uus uuring lükkab kliimamuutuste skeptikute teooria ümber sellega, et kui varasemad tsüklid on olnud lokaalsed, siis nüüd soojeneb kliima 2000 aasta jooksul esmakordselt samaaegselt kogu planeedil. Veel enam - soojenemine toimub kiiremini kui see varem on teinud.

Teadlased otsisid ja uurisid tõendeid selle kohta, kas ja kus on viimase 2000 aasta jooksul maailmas olnud üleilmseid soojemaid ja külmemaid perioode.

Uurijad Oeschgeri Kliimamuutuste Uurimise Keskusest Šveitsis asuva Berni ülikooli juures lükkavad nüüd uurimistöö tulemusel ümber selle teooria, et praegu aset leidev soojenemine on Maa loomulik soojenemise tsükkel.

On teada, et 14. sajandist kuhugi 1850.ndateni kestis jahedam "jääaeg" ning sellele eelnes kuumem periood 8. sajandi ja 15. sajandi vahel.

Aga teadlased ütlevad, et kumbki neist mainitutest ega ka muud temperatuuri kõikumise tsüklid ei olnud ülemaailmne nagu meid praegu tabanud kaasaegne kliimamuutus. Ega nii ulatuslikud.

Viimase sajandi jooksul toimuv soojenemine on otsene kasvuhoonegaaside emissiooni tulemus, on teadlased kindlad.

Viimase minijääaja ajal oli küll maakera keskmisest külmem, kuid külm ei olnud mitte igal pool ja samal ajal, kirjutas weather.com ajakirjas Nature avaldatud uuringu tulemustest.

Teadlased uurisid kliima andmeid viiel industriaalajale eelnenud epohhil, kasutades rahvusvahelise uurimiskonsortsiumi Past Global Changes (PAGES) andmebaasi.

Uurimisrühma juht Raphael Neukom on paleolimnoloog Berni ülikoolis. See on multidistsiplinaarne teadusharu, mis kasutab füüsilist, keemilist ja bioloogilist informatsiooni, mis on talletunud setetesse ja kasutavad setete läbilõike profiili, et rekonstrueerida mineviku keskkonnatingimusi.

Seekord kasutas Neukomi meeskond kuut erinevat statistilist mudelit, et analüüsida tõendeid puude aastaringidest, välja puuritud jää südamikest, järvepõhjade setetest ja korallides, et uurida välja, kas soojenemise ja jahtumise perioodid olid regionaalsed või hõlmasid kogu planeeti.

"Me kasutasime globaalseid paleoklimaatilisi rekonstruktsioone möödunud 2000 aasta kohta ning ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et preindustriaalsed soojad ja külmad perioodid oleksid olnud globaalsed," kirjutasid autorid.

Mitmed teadlased, kes ei ole uuringuga seotud, on pidanud selle tulemusi muljetavaldavateks, sest uurijad on analüüsis kasutanud rohkem kui 700 näidist alates korallidest ja järvedest kuni instrumentide poolt mõõdetud andmeteni. Ajaliselt on kaetud viimased 2000 aastat.

Uurimistöö suurim väärtus on aga teadlaste hoolikus andmete analüüsimisel ning sellistele uuringutele omaste eelarvamuste kõrvale jätmisel. Teisisõnu on andmete kvaliteet ja katvus hämmastav ning üks uuringu suurematest plussidest, rääkis Daniela Schmidt Bristoli ülikoolist BBC-le.