Kas mäletad 2018. aasta rekordkülma veebruarikuud?

 (23)
Kas mäletad 2018. aasta rekordkülma veebruarikuud?
2018. aasta veebruaris sadas isegi Roomas laia lundiStock

Pärast rekordkuumasid suvesid on raske meenutada, kui külm oli ilm eelmise aasta veebruarikuus. Nii Euroopas kui Aasias mõõdeti 2018. aasta veebruaris tavapärasest külmemaid temperatuure ja nüüd on välja selgitatud, mis selle külmalaine põhjustas.

Möödunud aasta veebruaris saabunud külmalainet ei osanud tavalised ilmamudelid ette ennustada. Stratosfääri soojenemisest saadi teada alles veebruari alguses ja 12 päeva hiljem ründas arktilised temperatuurid kaasa toonud külmalaine Euraasiat.

Toonase külmalaine põhjustest aru saamine aitab tulevikus selliseid ilmastikunähtusi paremini ette ennustada. Journal of Geophysical Research: Atmospheres avaldas külmalaine teemalise artikli juuli lõpus ning Ameerika geofüüsika liit kirjutas sellest oma blogis.

2018. aasta veebruari teises pooles tabas Euraasiat erakordselt külma õhu laine. Külmalaine kestis kohati lausa kuu aega ning purustas madalate temperatuuride rekordeid üle kogu Euroopa. Täna teame, et külmalaine põhjustas kõrgel Arktika kohal oleva polaarpöörise jagunemine kaheks.

Seotud lood:

Polaarpööris on madalrõhkkond pooluse ümber, mis pöörleb vastupäeva. Selle servas asub polaarfront, mis eraldab külma arktilist õhku soojast parasvöötme õhust. Polaarfrondi ülapiiril asub jugavool – kitsa ribana äärmiselt tugevalt puhuvad läänetuuled. Polaarfrondi lainelist liikumist nimetatakse Rossby laineteks, kirjutab Wikipeedia.

Polaarpööris võib nõrgenedes tugevalt sopistuda, viies külma arktilist õhku kaugele lõunasse, ja jaguneda Berliini fenomeni mõjul. Polaarpöörise jagunemine ei ole uus nähtus, kuid samas pole see ka väga tavaline. Samuti teati, et jagunemise põhjustas stratosfääri soojenemine, küll aga ei olnud soojenemise põhjused väga selged ning sellest saadi teada napilt enne külmalainet.

Satelliidipilt Euroopa külmalainest aastal 2010 ESA, CC BY-SA 3.0 IGO

Värske uuring tuvastas sündmuste ahela, mis stratosfääri õhu soojenemiseni viis ning polaarpöörise jagas. Uurijate hüpotees on, et stratosfääri soojenemise põhjustas erinevate troposfääris aset leidnud sündmuste ahel: Ainuke ühine nimetaja, mis soojenemist ette ennustas oli Gröönimaa kohal valitsev tsüklon ning kõrgrõhkkond Skandinaavia kohal.

Lisaks vaadati ajaloolisi ilmaandmeid ning leidsid, et samasugune sündmuste ahel on stratosfääri temperatuuri tõusu põhjustanud ka varem - ilmamuster (st tsüklon Gröönimaa kohal) oli esinenud 49 korral ajavahemikus 1979 - 2017 ning üle kolmandikul juhtudest (35%) eelnes see stratosfääri soojenemisele.

"Üllatav on see, et vaid üks ebatavalise mustriga ilmasündmus Atlandi ookeani kohal on põhjustanud üle kolmandiku sarnastest (stratosfääri soojenemise) juhtudest," rääkis atmosfääriteadlane Simon Lee Readingu ülikoolist Inglismaal.

Just selle konkreetse Gröönimaa ja Skandinaavia kohal oleva õhumassi muutuste otsimine võib parandada ilmaennustajate võimalusi sarnaste ekstreemsete külmalainete tuleku ette ennustamiseks. Teades millal ja kuidas see ilmamuster tekib, lubab teadlastel tulevikus ilma ette ennustada nädalaid ja isegi kuid.

Loe veel

Teisisõnu: Külmalaine jõudis Euraasiasse seetõttu, et Põhjapooluse kohal aset leidvad sündmused suunasid õhumassi lõuna poole. Need sündmused omakorda said alguse tsüklonist Gröönimaa kohal ja tulevikuks pandi kõrva taha teadmine, et just Gröönimaa kohal toimuva suunas tuleb pilku heita, et selliseid asju edaspidi pikemalt ette ennustada.

Metsakonverents 2019