Kas maailma lõpp on käes? Saudi valitsus on otsustanud naftale selja keerata

 (85)

Saudi Araabia valitsus kiitis heaks põhjalikud reformid, mille sihiks on vabaneda sõltuvusest naftatuludest. Samas, mullu tuli enam kui 70 protsenti riigi tuludest just naftatoodangult, see aga kannatas tugevasti naftahinna languse käes.

Reformi üheks osaks on müüa riikliku naftagigandi Aramco aktsiaid, et rajada riiklik investeerimisfond jõukuse kogumiseks. Isegi vaid ühe protsendi müük sellest ettevõttest oleks suurim aktsiamüük maailma ajaloos.

Asekroonprints Muhammad ibn Salman teatas, et probleemiks on riigi suur sõltuvus naftast. Visioon 2030 plaani kohaselt kavatseb riik näidata, et suudab elada ilma naftata juba aastal 2020.

Müüki pandaks küll vaid 5 protsenti Aramco aktsiatest, aga nende koguväärtus oleks 2,5 triljonit dollarit

Ligemale kaks triljonit dollarit naftatulu suunatakse otse riiklikku investeerimisfondi

Uus viisasüsteem võimaldab teiste riikide muslimitel ja araablastel pikemat aega Saudi Araabias tööl käia

Majandust kavatsetakse mitmekesistada, sh investeerides oluliselt mineraalide kaevandamisse

ka sõjatööstusele pannakse suuremat rõhku

Naiste kaasamine tööellu peab oluliselt kasvama

IMF kiidab Saudi Araabia ambitsioone, kuigi hoiatas, et selle elluviimine ei saaks olema lihtne.

Eelmise aasta lõpus avaldas Saudi Araabia oma 2016. aasta eelarve, millesse on sisse kirjutatud küll märgatav defitsiit, tingituna nii madalast naftahinnast kui ka kasvanud kulutustest sõjapidamisele šiiitlike ülestõusnute vastu Jeemenis.

Seotud lood:

Mullu laekus küll riigikassasse 975 miljardit riaali (260 miljardit dollarit), ületades plaane 13 protsendiga. Alanud aastal kavatseb riik aga vähendada kulutusi 840 miljardi riaalini. Tervishoiule ja haridusele kulub eelarvest 35 protsenti, kaitsekulutustele 25 protsenti.

Riigi tuludest andis naftaeksport 73 protsenti, kuid ka mittenaftatulud kasvasid ligemale kolmandiku. Eelarvedefitsiidiks oli küll mullu 367 miljardit, tänavu loodetavasti 326 miljardit riaali. Keskpanga valuutavarud on kahanenud 627,7 miljardi riaalini.

Niisiis, kui kunagi oli iga naftadollar preemiaks kõrberiigi riigikassale, siis nüüd on Saudi Araabia tõsiselt võlgadega kimpus ja peab tõesti end reformima hakkama. Majanduskasv aeglustus mullu 3,4 protsendile ja ähvardab kahaneda veelgi.

Kuningas Salman on juba oluliselt vähendanud riiklikke dotatsioone elektritarbimisele ja kavatseb hakata müüma tervet rida riiklikest ettevõtetest, et võlasurvet vähendada. Kuid riik on teinud ka suuri samme heaoluühiskonna suunas, mis paraku muutub samas kallimaks. Kasvanud on nii kodumajapidamises kasutatava vee ja elektri kui ka bensiini, etaani ja maagaasi hind.

Saudi Araabial on muidugi juba eelnenud aastakümnetega tekkinud sügavad taskud, kust reserve leida ja IMF-ilt laenu võtma ei pea aga on selge, et lõputult naftapidu kesta ei saa. Ja praegu madalate naftahindade juures on teadmine, et riik vajab muid tuluallikaid, saanud enam kui selgeks.

Saudid on tavaliselt küll arvestanudki oma eelarveid koostades madalate naftahindadega, võimaldades kergemini ennast positiivselt üllatada, aga maailmaturu olukord on nendegi jaoks painavaks muutunud.

Raha on ikka suunatud suurtesse projektidesse, nagu Kuningas Abdullahi majanduslinna rajamisele Punase mere äärde ja veel kuueteistkümne uue linna, lisaks ka suurte transpordiprojektide rajamisele, mis tõmbaks ligi äritegevust ja investeeringuid.