Tõenäoliselt ei saa ta siiski aru, et vaatab iseennast — koerte silmanägemine pole nimelt eriti hea.

Üldse on selliseid loomariigi esindajaid, kes iseenda peegelpilti ära tunda suudavad, väga vähe.

Too teadmine pärineb kuulsast nn peeglikatsest, mille 1970. aastatel töötas välja biopsühholoog dr Gordon Gallup jr.

Katse seisneb selles, et looma ette, kelle näole on eelnevalt tehtud maitsetu ja lõhnatu värvainega täpp, paigutatakse peegel. Teadlased tähendasid üles, kui sageli loomad täppi puudutasid või sellele tähelepanu pöörasid ning võrdlesid tulemusi peeglita jäetud kontrollrühma tulemustega.

Šimpansid tegid „eksami“ edukalt läbi ning ka teistel suurtel ahvidel — bonobodel, orangutanidel ja gorilladel — on vastavat suutlikkust demonstreeritud.

Foto: AFP
Foto: AFP

Nende kõrvale pole aga panna peaaegu kedagi. Hilisemad uuringud on näidanud, et mõned elevandid ja delfiinid läbivad samuti peeglikatse, aga see on enam-vähem kõik.

Linnud, kes peeglite ees reeglina väga aktiivseks muutuvad, reageerivad peegelpildile samamoodi nagu nad reageeriksid samast liigist elusolendi lähedalviibimisele (üks erand on harakas).

Inimesed ei hakka iseennast peeglis ära tundma enne 12–20 kuu vanuseks saamist.