Vastab Eesti Maaülikooli toiduhügieeni professor Mati Roasto (artikkel ilmus algupärasel kujul ajakirja Imeline Teadus saidil):

Kanaliha, mida Eestis müüakse, on võrreldes Euroopa paljude teiste riikidega paremate mikrobioloogiliste ohutusnäitajatega ehk ohutum.

Doktorant Kristi Praakle doktoritöös uuriti listeeriaid ja kampülobaktereid kanabroilerilihas. Inimesele, kes pole valdkonnaga seotud, võib tõepoolest jääda mulje, et midagi on korrast ära.

Tegelikult on listeeriate leidumine toores lihas suhteliselt tavapärane nähtus, kuid nende arvukus peaks olema võrdlemisi madal just pika säilimisajaga (reeglina vaakumisse pakendatud) liha- ja kalatoodetes, mis on valmistoidud ega vaja seetõttu enne tarbimist küpsetamist või muul viisil kuumutamist.

Seega listeeriate kõrge levimus toores linnulihas ei ole otsene risk rahva tervisele, sest liha tuleb enne tarbimist küpsetada. Termofiilsete kampülobakterite esinemine Eesti päritolu linnulihas on üks madalamaid Euroopas.

Kahjuks olid näitajad kehvemad Eestisse imporditud toores (värske) linnulihas. Salmonellade suhtes on Eestis väga range riiklik ja ettevõtte tasandil kontroll ning võime väita, et olukord on väga hea kontrolli all.

Tarbijad peavad arvestama, et toores linnu-, veise-, sealiha jne sisaldab potentsiaalselt väga erinevaid mikroorganisme, muu hulgas võib sisaldada ka mõningaid patogeene.

Ka toores taimne toit (mis vajab seetõttu korralikku pesemist) ning toorpiim (mis vajab pastöriseerimist) sisaldavad potentsiaalselt patogeene.

Seetõttu on oluline toorest liha mitte pesta, sest just pesemisel tekkinud veepritsmed kannavad haigustekitajad toidu ettevalmistamispindadele ning saastunud pindade kaudu on võimalik kergesti saastada omakorda kuumtöötlemist mitte vajavaid toite või söömiseks kasutatavaid nõusid.

Ameerika Ühendriikides käib suur kampaania, mille juhtlauseks on: "Ära pese kanaliha!" Kanalihal pesitsevad patogeenid alluvad hõlpsasti kuumtöötlemisele ehk neid on võimalik kergesti hävitada küpsetamisega.

Seega avage kanaliha pakend, asetage liha otse ahju või pannile, küpsetage piisavalt ning oht on kadunud.

Kuna Eesti tootjad on nn hügieeniusku, siis olen alati toonitanud, et eestimaise eelistamine tuleb meie tervisele kasuks, sest nii meie tootjad kui ka riiklik veterinaarne toidu järelevalve teevad head tööd selle nimel, et Eesti toit oleks ohutu.

Seetõttu esineb Eestis ka väga harva toidumürgistusega seonduvaid haiguspuhanguid. Oleme kindlasti Euroopa parimate hulgas, kuid alati saab parem olla ning selles suunas ka töötame. Seetõttu on vajalikud ka toiduohutuse teemalised uurimistööd.