Kaeluspapagoi kodupaigaks on Sahara-tagune Aafrika ja Lõuna-Aasia, ent lemmiklindudena on nad levinud üle maailma. Ent lisaks sellele tunnevad nad end väga mugavalt ka suurlinnades väljaspool puure ja inimeste kodusid elades. Praeguseks on teada, et linnud pesitsevad metsikutena tervelt 65 Euroopa linnas ning enam 30 riigis üle terve maailma, kirjutab The Conversation.

Suurbritannias on tegu kõige kiiremini kasvava linnupopulatsiooniga ning näib, et nad plaanivad tervet maailma üle võtta. Sellised invasiivsed võõrliigid on uude ökosüsteemi saabumisel sealsele bioloogilisele mitmekesisusele suureks ohuks.

Kaeluspapagoid toodi Suurbritanniasse 60ndate lõpus ja nüüd on linde üle 32 000. Esialgu elasid nad Londonis ja Kenti krahvkonnas, ent need piirkonnad on nüüd papagoisid täis ja nad on hakanud kõikjale üle kogu maa levima.

Selle kohta, kuidas täpselt kaeluspapagoi Suurbritanniat üle võtma asus, on käibel mitmeid omapäraseid legende. Ühe põhjal põgenesid linnud filmi "African Queen" (1951) võtteilt, millest umbes pool filmiti Suurbritannias. Teine rahvajutt räägib, et papagoid laskis Londoni tänavatele vabadusse kitarrilegend Jimi Hendrix, kes soovis värviliste lindudega halli linnapilti psühhedeelsemaks muuta. Ent tõenäolisim on ikkagi, et tänu nende populaarsuse kasvamisele lemmikutena jõudsid nad üha enam ja enam ka omapäi elama - ja kohanesid väga hästi.

Üks põhjus, miks linnud Suurbritannias nii mõnusalt hakkama saavad, peitub kliimas. Lindude päriskodu on Aafrikas ja Lõuna-Aasias, aga need papagoid, kes Suurbritannias levivad, on otsapidi pärit Himaalaja mäestiku jalamilt Pakistanist, mis on jahedam piirkond kui Aafrika. Aafrikast pärit sama liigi linnud poleks ilmselt Suurbritannias nii hästi hakkama saanud.

Ka 19. sajandi lõpus elutsesid Suurbritannias mõned metsikud kaeluspapagoid, ent nende populatsioon ellu ei jäänud. Nüüd on aga talved täna kliimamuutustele soojemad, lisaks armastavad inimesed tollasest ajast enam linde toita. Lisaks pole lindudel ka Aasiaga võrreldes kuigi palju vaenlasi.

Seda, kas kuidas papagoi võiks inglise linnustiku pea peale keerata, veel täpselt ei teata. Mõningal määral on juba leitud, et Euroopas konkureerivad kaeluspapagoid pesitsuspaikade osas puukoristajatega ning teinekord käivad nad põliseid linnalinde toidumajadest minema peletamas.

Kas kaeluspapagoist võiks saada võõrliik ka Eestis? Teemat on ajakirjas Eesti Loodus analüüsinud Riho Marja, kes kirjutab, et pehmed talved nagu näiteks 2013/2014 suudaksid need linnud kindlasti Eestis üle elada, eelkõige mereäärsetes piirkondades - näiteks Kuressaares või Kärdlas. Kindlasti ei suudaks papagoi ellu jääda siis, kui temperatuur langeb 15 külmakraadini.