Projekti nimi on Adrift ja Bellini sõnul tahab ta sellega muuhulgas näidata, kuidas kliima soojenemine jääolusid mõjutab. Teema on päevakorral: alles hiljuti murdus Antarktikas šelfiliustiku nimega Larsen C küljest lahti väga suur jäämägi. Bellini ütles, et ta elab kapslis kas 12 kuud või siis vähemalt senikaua, kuni mägi ära sulab.

Lisaks sellele motiveerib meest erakordset ja võib-olla ka eluohtlikku projekti ette võtma seiklejahing, hoolimata sellest, et Inglismaale Oxfordi jäävad teda ootama abikaasa ja kaks tütart. "Ma ei ole Gröönimaasse armunud ja ma ei ole ka jäässe armunud, ehkki ma sündisin mägedes," rääkis Bellini IFLScience`ile ja lisas, et ettevõtmise mõte on avastamine kui selline, uute teadmiste ammutamine ja enese proovilepanek.

Gröönimaa on projektiga alustamiseks sobiv paik tänu taristule ja seal moodustuvatele jäämägedele. Bellini baas saab olema Ilulissati linnake saare läänekaldal. Selle lähedal tekivad pidevalt uued jäämäed, mis Gröönimaad katvalt jääkilbilt merre libisevad ja siis triivima hakkavad. 90% Põhja-Atlandi jäämägedest on just Gröönimaalt pärit.

Ilulissatis on olemas helikopteri maandumisplats ja helikopter, mis on piisavalt suur ta kapsli kandmiseks. Mehel on vaja Taanist luba küsida, et projektiga alustada ja kui taanlased peaksid keelduma, siis tuleb uurida teisi variante, näiteks Kanadat, kuid noil pole jäämägede tekkekohtade ligidal nii head taristut.

Bellini plaan on reisida lähema paari aasta jooksul Ilulissatisse ja hakata uusi jäämägesid jälgima. Ideaalis tahab mees enda koduks sellist, mis oleks üsna lame ja mille läbimõõt jääks pealpool veepinda umbes 60 ruutmeetri kanti. Kui õige jäämägi on leitud, viib kopter kapsli kohale, kaks päeva hiljem järgneb Bellini sellele ning alustab oma erakuelu.

Kapsli ehitavad ameeriklased

Alumiiniumist kapsli ehitab Bellinile USA firma nimega Survival Capsule. Ettevõte on disaininud sarnaseid ümmargusi pelgupaiku katastroofipiirkondade jaoks, eriti selliste paikade tarvis, mida võivad rünnata tsunamid. Idee seisneb selles, et kui inimesed ei jõua hiidlaine eest pageda, võivad nad ujuvasse ümmargusse kapslisse hüpata ja seal ohu üle elada. Kapslite vastu on huvi tundnud eelkõige jaapanlased ja neid on praeguseks ehitatud 16, ühe hind algab umbes 12 700 eurost ja kapsel mahutab olenevalt suurusest kaks kuni kümme inimest.

Bellini plaanib Adrifti jaoks muretseda suurema, kümne inimese tarvis mõeldud kapsli. Sinna paigutatakse istmete asemel kööginurk, voodi ja kirjutuslaud. Kapslil saab olema neli akent ja mõistagi ka kaamerad välisseinal. Võimalik on võtta ka jäämäele kaks kapslit, üks eluruumiks ja teine töö, trennitegemise või muude ülesannete jaoks, samuti on võimalik kapslist väljas käia. Eluks vajaminevat energiat saab päikesepaneelide ja Bellini enda liikumise pealt.

Stsenaariumi järgi hakkab Bellini jäämägi järk-järgult lõunasse soojematesse vetesse liikuma. Seal hakkab see sulama, tänu millele võib jäämäe massikese muutuda, mis võib omakorda kaasa tuua selle, et jäämägi läheb ümber ja kapsel lartsatab vette. Ümberminek võib toimuda minutitega, aga võib kesta ka näiteks tunni.

Kapslis saab olema piisavalt õhku, et kümme tundi vastu pidada, aga kui see näiteks end ümber pööranud jäämäe alla kinni jääb, on olukord keerulisem. Igatahes teavad siis päästemeeskonnad tänu GPSile, kust Bellinit otsida ja kapsel varustatakse ka mootoriga, mis aitab sel end lahti murda ja minema liikuda.

Väga igav seiklus

Kui jäämäe ümberminemise eluohtlik situatsioon välja arvata, saab mehel tõenäoliselt jäämäel olema väga igav. "See saab olema mu esimene seiklus, mille jooksul ei toimu mitte midagi, "ütles ta. "Teeksin hea meelega mõnd teadus- või uurimistööd mõne ülikooli teaduskonnale, nii et kui kellelgi on ideid, jagagu neid minuga!"

Ehkki Bellini plaanis alguses järgmisel talvel oma eksperimenti alustada (ja nii väidab veel hetkel ka ta ettevõtmise koduleht), tunnistab ta, et praeguseks on asi rahapuuduse tõttu venima jäänud - investorite ja toetajate abiga on vaja üle poole miljoni dollari (u. 420 000 eurot) kokku ajada. Saab näha, kas ja millal idee lõpuks ka vilja kannab: esimest korda rääkis Bellini oma jäämäel elamise plaanist juba aastal 2014.