Alabama ülikooli teadlased väidavad ajakirjas American Journal of Human Biology, et inimestel, kes on lasknud ennast korduvalt tätoveerida, tugevneb iga tätoveerimiskorraga immuunsüsteem. Tänu sellele on organism ka edukam viirustega võitlemisel.

Ainult ühest ankrust, ponist või tähekesest õlal ei piisa. Vastupidi, ainult üks tätoveering võib immuunsüsteemi hoopis nõrgestada.
Dr. Christopher Lynn täheldas, et lisaks sellele, et tätoveerimine on pildi saajale lihtsalt valus, võtab see protseduur inimese ka füüsiliselt „läbi“, väsitab organismi. Tänu sellele on pärast tätoveeringut lihtsam haigestuda – organismi kaitsevõime on madal, sellele on mõjunud tätoveeringu saamisest tingitud stress.

Pärast tätoveeringu tekitatava stressireaktsiooni lõppu naaseb organism endisesse tasakaalupunkti. Kui aga organismile üha uuesti ja uuesti sama stressi tekitada, hakkab immuunsüsteem end kohaldama ja selle vastupanuvõime tugevneb.

Lisaks teooriale uuriti ka tätoveeritud inimesi endid ja leiti, et hüpotees peab ka praktikas paika. Uuriti, kui palju antikehi sisaldab inimeste sülg enne ja pärast tätoveeringu saamist. Leiti, et neil, kes said oma esimese tätoveeringu, langes antikehade hulk organismis märgatavalt. Organism saatis antikehad võimalike tüsistuste ja mürgitustega võitlema. Neil, kes said juba mitmenda tätoveeringu, langes antikehade hulk palju vähem.

Lynn võrdles tätoveeritud inimesi jõusaalis käijatega. Peale esimest korda on lihased väga kanged, aga kui regulaarselt treenida, kangus kaob ja organism tugevneb. Tema väitel on sama lugu ka inimestega, kes end tätoveerija nõelal torkida lasevad – stress tugevdab organismi vastupanuvõimet sedavõrd, et see on lõpuks resistentsem ka muudele ründajatele nagu viirused.