"Plastireostuse mõjudest ollakse ühiskonnas juba rohkem teadlikud ning on tore, et see avaldab mõju ka tootearendusele. Me ei mõtle enam ainult mingi toote kasutusele, vaid pöörame tähelepanu ka selle taaskasutusele,” ütles Lucy Hughes.

Inseneri loodud toodet nimega Marinatex tehakse kalajäätmetest. Punased vetikad seovad kalanahast ja soomustest eraldatud valke, luues läbipaistva, elastse ning tugeva materjali. Sellest võiks toota näiteks kilekotte, mis oleksid keskkonnasõbralikumad, kui praegu kasutusel olevad naftast toodetud kotid.

Marinatex näeb välja nagu plast, aga sarnasus on ainult väline. See on materjal, mille tootmiseks on vaja vähe energiat ja alla 100-kraadist temperatuuri. Materjal laguneb nelja kuni kuue nädalaga ja kuna see ei sisalda mürke, siis sobib see ka komposteerimiseks.

Lucy Hughes leiab, et jäätmed on ressurss, mida tuleks paremini kasutada, seda nii ökoloogilistel kui ka majanduslikel põhjustel. Näiteks Kanada Hakai teadusuuringute instituudi andmetel visatakse igal aastal vette 46 miljonit tonni kalajäätmeid.

Faktid plastiku mõjude kohta keskkonnale:

1) 40 protsenti kogu maailmas toodetud pakendiplastist kasutatakse ainult üks kord ja visatakse seejärel ära.

2) 2016. aastal tootsid planeedi Maa 7 miljardit inimest üle 320 miljoni tonni plaste. 1950. aastatel tootis maailma elanikkond (2,5 miljardit inimest) 1,5 tonni plaste.

3) Enamikku maailma bioplastidest ja komposteeritavatest plastidest ei ole tänapäeva jäätmekäitlussüsteemiga kohandatud.

4) Igal aastal lekib keskkonda ja maailma ookeani kaheksa miljonit tonni plastjäätmeid, põhjustades mereliikidele suurt kahju mikroplastide ja kummitusvõrkude näol.

5) Arvatakse, et aastaks 2050 on iga üheksas merelind kümnest elu jooksul plastikut söönud.