Kaasaegse tehnika vastupidavus ja remonditavus jätab tõsiselt soovida

 (80)
Kaasaegse tehnika vastupidavus ja remonditavus jätab tõsiselt soovida
Üha harvem nähe: Mees parandab elektroonikaseadet. Kaasaegne tehnika ei pea vastu ja seda ei saa ka tihti remontidaBlaz Erzetic / Unsplash

Värskest uuringust selgus, et kui Euroopa elektroonikaseadmete eluiga oleks aasta võrra pikem, oleks selle mõju keskkonnale igal aastal sama positiivne nagu kahe miljoni sõiduauto kadumine liiklusest. Suurim süüdlane on nutitelefon.

Meie igapäevases kasutuses olevad elektroonikaseadmed ei pea enam nii
kaua vastu kui vanasti. Mida aeg edasi, seda enam väheneb elektroonikaseadmete kasulik eluiga. Lisaks muutub kaasaegsete seadmete võtmekomponentide vahetamine järjest keerulisemaks ning ei ole juba praegu paljude asjade puhul võimalikki.

Olgu see siis aku või nutitelefoni ekraan. Erinevatel põhjustel on tarbijad sunnitud nii kodumasinaid, arvuteid, telefone välja vahetama liiga tihti. Ja see ei ole halb uudis ainult tarbija rahakotile vaid see on ka kohutav koorem keskkonnale. 77% EL elanikest hea meelea parandaks seadmeid selmet välja vahetada.

Koostatud on raport, mis heidab valgust "planeeritud vananemise" tegelikule hinnale ning ühtlasi tehakse ettepanek suurendada elektroonikaseadmete parandatavust, et need peaksid kauem vastu.

Kui Euroopa elektroonikaseadmete eluiga oleks aasta võrra pikem, oleks selle mõju keskkonnale sama positiivne nagu kahe miljoni sõiduauto kadumine liiklusest.

Kui pikendada elektroonikaseadmete eluiga aasta võrra, jääks õhku paiskamata kahe miljoni sõiduauto aastase kasutuse jagu süsihappegaasi coolproducts
Seotud lood:

Achilleuse kand on nutitelefonid

Raporti koostajad toovad välja, et igasugu keskkonnareeglite välja töötamisel keskendutakse liiga palju seadmete kasutusajal tekkivatele heitmetele. Ja nagu selgub, siis ei võeta "kasutusvälise" aja saastemõjusid erinevate hinnangute tegemisel tihtipeale arvesse.

Uuringu käigus arvutati aga välja, et ca 72% nutitelefonidega kaasnevast saastest sünnib väljaspool selle kasutusaega. Ainuüksi siit nähtub, et mikroskoopilise seadme elektritarbimise ümber siblimine on üsna tuuleveskitega võitlemise laadne ettevõtmine.

Seadmete kasutusvälisest elukaare osast tekkiva saaste osakaal coolproducts

Euroopas on praegusel hetkel kasutuses umbes 630 miljonit nutitelefoni ja neist iga kolmas vahetatakse välja kord aastas. Täielik raiskamine ning keskkonnasaaste.

Ilmselt on vähe neid inimesi, kes poleks tänapäeval kirunud sisuliselt "ühekordseks kasutamiseks" mõeldud seadmetega. Apple on kurikuulus oma telefonide jõuga ära tapmises, kui tarkvarauuendused vanematele mudelitele kinni keeratakse.

Aga see on enamikule kasutajatest võõras mure, sest tavakasutuses ei pea kaasaegne nutitelefon nii palju vastugi. Eestis õnneks leidub veel meistrimehi, kes suudavad vahetada telefonidel akusid, ekraane, aga kui siin osas midagi ette ei võeta, võib neid aegu varsti vaid heldinult meenutada.

Igatahes on just nutitelefonide "korduvkasutusmoe" keskkonnamõju selgelt liiga suur ning tarbijal ei olegi siin suurt midagi ära teha. Raporti koostajad ütlevad selgelt välja, et keskkonnamõjude vähendamiseks vajab inimkond telefone, mis peavad kauem vastu ja mida on võimalik ka remontida.

Keskkonnamõju on ehmatavalt suur

Uurimus ei keskendunud ainult telefonidele. Vaadati ka pesumasinaid, tolmuimejaid ja sülereid. Asjatundjad on välja arvutanud, et kui eelnimetatud seadmete reaalne kasutusiga pikeneks kasvõi ainult ühe aasta võrra, siis väheneks koormus keskkonnale drastiliselt.

See võtaks keskkonnast ära sama palju heitmeid, kui kogu Taani riigi autopark kokku toodab. Teisisõnu, aasta võrra pikenev elektroonikaseadmete eluiga säästaks umbes kahe miljoni auto kasutamises tekkiva emissiooni.

Keskmiselt vahetatakse sülereid välja kuue aasta tagant, pesumasinaid 11 ja tolmuimejad umbes 7 aasta tagant.

Käsi püsti, kes mäletab veel vanaema ürgvana nõukaaegset pesumasinat, mis koledast häälest hoolimata veel ka aastal 2007 pesu pesi. Vot see on keskkonnategu, mitte A++ energiaklassi uue pesumasina soetamine.

See, et lühinägelikkus ja ärihuvi kõik tuksi keerab, peaks iga homo sapiens niikuinii teadma, aga seda toredam ja rõõmustavam on, kui keegi sel teemal midagi asjalikku toodab. Kõigil inglise keele valdajatel soovitan tungivalt vaadata uuringu täismahus kokkuvõtet PDF kujul.