Ka Soomest on saanud trühvlimaa, vaja vaid appi neljajalgseid seenelisi


Ka Soomest on saanud trühvlimaa, vaja vaid appi neljajalgseid seenelisi
Seaga Prantsusmaal trühvleid otsides. Foto: Robert VayssiéWikimedia commons

Maa sees kasvavad trühvlid on traditsiooniliseks delikatessiks vahemeremaades, mida kutsutakse lausa toidulaua teemantiteks, niivõrd kõrget hinda on gurmaanid valmis selliste seente eest maksma. Kuid soojem kliima on toonud trühvlid kasvama Eesti ja nagu ilmneb ka Soome mulda kõrgete laiuskraadideni välja.

Soomes kasvab trühvleid Oulu laiuskraadini välja, kusjuures põhjamaine trühvel on isegi tugevama lõhnaga, kui klassikalised Itaalia valged trühvlid. Väidetavalt on ka saksakeelne sõna Kartoffel, mida meiegi oma vormiga kasutame, pärit just sellest, et uus vili meenutas trühvleid.

Niisiis, Soome seenelised võtsid appi lagotto romagnolo tõugu koerad ehk siis Itaalia vesikoerad Siiri ja Pepe, ning läksid nurmesid nuuskima. Koht asus Lahti lähistel, kusjuures mõne hetke nuuskimise järel hakkas Siiri juba maad kaevama ja peremees oli pigem õnnega koos, et koera õigel ajal pidama sai, muidu oleks delikatess kohe koera kõhtu täitnud, kirjutab Helsingin Sanomat. Soomes avastati trühvleid koera abil teadaolevalt esmakordselt 2006. aastal, Eestis leiduvatest trühvlitest avaldas Eesti Loodus pika loo juba neli aastat tagasi.

Seotud lood:

Soomes on koolitatud trühvlikoeri juba kümmekond ja ilmneb, et neid maaaluseid seeni leidub sealses looduses väga sageli. Trühvleid kasvab õuedes, põldudel, metsades, savi- ja lubjarikastel pindadel, peamisteks trühvlipuudeks, mille lähistelt seeni otsida, on nähtavasti sarapuu ja tamm. Kuid trühvlitele sobivad ka paju, kask, vaher, pärn, haab ja kuusk. Trühvleid leidub maa seest isegi 30 sentimeetri sügavuselt, parim aeg neid otsida just septembri algusest külmadeni välja.

Trühvleid ei tuhni vaid koerad, vaid ka sead, kes teevad seda vaistlikult. Samas, siga on valmis pigem sõrme otsast hammustama, kui leitud maiuspala peremehele andma. Koerad vajavad aga trühvliotsinguks koolitamist ja pole just odavad pidada. Itaalias keelati sigade abil trühvliotsingud juba 1985. aastal, sest sead lõhkusid seeneniidistikku.

Mida trühvlitest tehakse? Pannile neid ei panda, viljad puhastatakse hoolega, neid võib riivida praele maitseks, neist saab teha trühvlivõid ja seda määrida näiteks karjala pirukale. Aroom säilub külmkapis ligemale nädala, seega kuivatamiseks seened eriti ei kõlba, kirjutavad Soome ajakirjanikud. Prantsusmaal (s o õukonnas) läksid trühvlitoidud tõeliselt moodi 18. sajandil, toodetakse ka trühvliõli ja isegi trühvliviina. Kuid Hiina trühvleid õige prantsuse kokk ei kannata, neil pole pea mingit lõhna.

Itaalias küündib valge trühvli kilohind kuni 8000 euroni, Soomes nn põhjala trühvel kuni 4000 euroni. Kõrge hinna tõttu tarvitatakse neid ülimalt säästlikult. Trühvel on siiski rikaste toit.