"Jumala mägi" - veidraim vulkaan maailmas, mille laavasse kukkudes on võimalik ellu jääda

 (3)
"Jumala mägi" - veidraim vulkaan maailmas, mille laavasse kukkudes on võimalik ellu jääda
Ol Doinyo Lengai.Wikimedia commons

Tansaanias asuva vulkaani nimi on Ol Doinyo Lengai, mis masai keeles tähendab "jumala mäge" ning selle laava on nii jahe (suhteliselt, tavalise laava temperatuuriga võrreldes), et üks masai kukkus kord sellesse ja jäi ellu.

Ol Doinyo Lengai laava temperatuur ei tõuse kunagi üle 510°C, mis on palju madalam kõige tavalisema laavatüübi, basaltse laava omast (1000°C). Tavaliselt on laava on hõõguvpunane vedelik, ent Ol Doinyo Lengai oma on süsimust ja tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Sellist tardkivimit nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai selle naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks.

Aastal 2007 kukkus ekspeditsiooniga mäe otsas käinud masai kandja kraatri laavavoolu. Mees suutis välja ronida, ehkki üks ta käsi ja mõlemad jalad said tõsiseid põletushaavu. Ent ta on ilmselt ainuke inimene, kes on laavasse kukkunud ja ellu jäänud.

Ka selle laava voolavus on üsna omapärane. Karbonatiitne laava on nimelt väga vedel. Kui tavaliselt voolab laava mööda lamedat platood harva kiiremini kui 10 kilomeetrit tunnis, siis Ol Doinyo Lengai laava voolab nii kiiresti, et võib vabalt inimesele järgi jõuda. Ja kui üldiselt sisaldab laava palju räni- ja hapnikuühendeid, siis selles laavas on rohkelt kaltsiumi, naatriumi ja süsihappegaasi.

Suurem jagu selliseid vulkaane, mille laavavool niisuguse koostisega on, asuvad Ida-Aafrikas. Karbonatiitide näol on üsna haruldaste tardkivimitega, mille tekkepõhjused pole lõpuni selged. Ent reeglina kohtab neid paigus, kus maakoores on venituspinged, nagu näiteks Ida-Aafrika riftivöönd - see on joon, mida mööda Aafrika aeglaselt "lõhki käriseb."