Alkoholid on süsivesinikud, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendunud hüdroksüül-rühma(de)ga (-OH). Mida rohkem on molekulis hüdroksüülrühmi, seda parem on alkoholi vees lahustuvus. Mida pikem on süsiniku ahel, seda halvemini alkohol vees lahustub, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Madalamad alkoholid (etanool ja metanool), mille molekulides on vähe süsinikuaatomeid, on ehituselt veele lähedasemad ja need segunevad seepärast veega kergesti.

Roosi, aga ka hüatsindi ja mitme teise lille veetlev lõhn tuleb õlist, mille üks komponent on 2-fenüületanool (Foto: Wikimedia Commons / kasutaja böhringer friedrich)
Aedšampinjonidele annab iseloomuliku hõrgu maitse okt-1-een-3-ool. Ainet kasutatakse ka kosmeetikatööstuses. (Foto: Wikimedia Commons / kasutaja Мыць Денис)

Tugev mürk metanool on kõige lihtsama ehitusega alkohol, mille molekulis on ainult üks süsinikuaatom.

Metanooli rahvapärane nimetus puupiiritus tuleb sellest, et vanasti saadi metanooli peamiselt puidu utteveest. Puidu utmine on keerukas protsess, kus puitu ilma õhu juurdepääsuta kuumutatakse.

Selle tulemusena tekkivad gaasid ja aurud kondenseeruvad vedelikuks, mis koosneb kahest segunematust kihist. Ülemine ongi nn uttevesi, mis sisaldab metanooli, alumine kiht on puidutõrv.

Ent looduses leidub ka mõningaid alkohole, mida inimene suudab otseselt tajuda nt mõne eripärase lõhnana. Allolevas galeriis toodud valiku allikas on Francis A. Carey ja Robert M. Giuliano teos „Orgaaniline keemia“.