Inimesi lähemalt uurivad teadlased imestavad, et vähk pole isegi levinum haigus
Rakkudel oma naabritest kiiremini jaguneda võimaldavaid ja potentsiaalselt vähi tekkeni viivaid geenimutatsioone leidub suurel hulgal ka tervete inimeste kudedes, kirjutab ERR Novaator.
Teadlased pole värske tähelepaneku valguses kindlad, miks pole vähk levinud haigusena praegusest laiemalt.
"Me ei lootnud leida mutatsioone väga palju sealt, kuhu päike ei paista. Seetõttu oli parajalt šokeeriv, et neid leidub nii rohkelt ka täiesti tervete inimeste söögitorus," meenutas Phil Jones, Cambridge'i ülikooli vähiteadlane.
Keskeaks ehk umbes 40. eluaastaks moodustasid söögitoru sisepinda katvast epiteelkoest ühe või mitme vähiga seostatud mutatsiooniga rakud koest enam kui poole.
Tähelepanek ei tulnud Jonesi ja Iñigo Martincorena töörühmale täieliku üllatusena. Uuring oli loomulik edasiarendus 2015. aastal ilmunud tööst. Toona võtsid nad vaatluse alla neljalt patsientidelt silmalaulõikusel eemaldatud enam kui 230 nahatükikest.
Pealmistes epiteelkoe rakkudes avaldunud 74 pärilikkusaine lõigule keskendudes selgus, et nende kasvu kiirendav geenimutatsioon leidus keskmiselt igas neljandas rakus.
Kuigi mutatsiooni seostati eelnevates uuringutes ühtlasi kõrgenenud vähiriskiga, polnud neil keegi uurimuse ilmumise ajaks haigust diagnoosinud.
