Indoneesia põleb: suurim keskkonnakatastroof 21. sajandil jätab maailma leigeks

 (7)

Indoneesiat laastavad ennenägematud metsatulekahjud on kujunemas katastroofiks, millele pööratakse vähe tähelepanu.

Vihmametsade langetamise ja põletamise tulemusena möllavad kuival aastaajal põlengud juba viimased 20 aastat, kuid tänavu on need katastroofilised. Ainuüksi Kalimantani saarel on viimase kahe kuu jooksul toimunud ligi 5000 tulekahju, kirjutab Bioneer.ee.

Tänavused põlengud on rekordiliselt hävituslikud, laiudes ligi 5000 kilomeetril ja laotades mürgise suitsuvine miljonite inimeste kohale.

Enamik põlengutest toimuvad troopilistes turbarabades ja vihmametsades, kuid lisaks puudele ja taimestikule süttib ka maa, kirjutab wakingtimes.com.

Tänavuse aasta kuivad tingimused muudab veelgi halvemaks El Niño ilmastikunähtus ja metsaalade all asuvad rikkalikud turbalademed on põlengutele kütuseks.

Osaliselt lagunenud orgaanilised ained ladestuvad aja jooksul turbaaladeks, nagu näiteks Indoneesias asuv Sabangau mets, mille turbakiht on umbes 26 000 aastat vana ja üle 12 meetri paksune.

Turbakihtidest läbi tunginud tuli võib nädalaid või isegi kuid hõõguda ning levitada mürgiseid gaase sadade kilomeetrite ulatuses.

Seotud lood:

Miks on tänavused põlengud hullemad kui eelmistel aastatel?

Kirjanik ja Guardiani kolumnist George Monbiot selgitab, et puidu- ja põllumajandusettevõtted on aastakümneid Indoneesia metsade tervikut rikkunud. Turbarabadesse rajatakse kuivenduskanaleid. Metsi hävitatakse istanduste rajamiseks, et kasvatada puidutooret, paberipuitu ja õlipalme.

Kõige lihtsam moodus metsast lahti saada ongi see põlema pista. Nii põhjustataksegi iga-aastaseid metsatulekahjusid. Kuid tänavuse tavapäratult võimsa El Niño ilmastikunähtuse tõttu tekitab see keskkonnakatastroofi, ütleb Monbiot.

Ettevõtete ja väikemaaomanike poolt maa põletamine on muutunud tõsiseks sotsiaalseks ja poliitiliseks probleemiks, kuid kõige suuremat kahju kannavad elusloodus ja muud hindamatud aarded.

Indoneesia tuletõrjujad patrullivad elevandi seljas metsatulekahjudest mõjutatud Riau provintsi. Elevante treenitakse kandma veepumpasid ja muud varustust, millega tuld ja tulekoldeid summutada. (Foto: AP)

Monbiot arvab, et Indoneesia põlengud hävitavad sama väärtuslikke ja kordumatuid aardeid kui terrorirühmitise Islamiriik (ISIS) poolt laastatud arheoloogilised varemed.

Leegid peletavad ohustatud liigid nagu orangutanid, pantrikud, päikesekarud, gibonid, Sumatra ninasarvikud ja tiigrid nende elupaikadest. Kuid neid liike on veel tuhandeid, või isegi miljoneid, on Monbiot veendunud.

Kahjuks laastavad põlengud Kalimantani ning kohti nagu Gunung Palungi rahvuspark, mis on kodu meie planeedi suurimatele orangutanide asurkondadele.

Mitmed organisatsioonid töötavad väsimatult lõksus olevate loomade päästmiseks, kuid kahju Indoneesia elusloodusele on tohutu. Hinnanguliselt on hukka saanud juba ligi 20 000 orangutani.

Samuti mõjutab suitsuvine miljoneid inimesi ja ümberkaudsetes linnades on tekkinud erakorraline olukord. Näiteks Palangkaraya linnas on nähtavus langenud 20 meetrini ning hingamishäirete tõttu on surmajuhtumite arv kasvanud.

Juba praegu kutsutakse Indoneesia metsatulekahju 21. sajandi seni suurimaks keskkonnakatastroofiks ning isegi inimsusevastaseks kuriteoks, sest põlengud õhutavad tüli ka piirkondlike omavalitsuste vahel.

Ometi kajastab peavoolu meedia seda hävitustööd väga vähesel määral ning juhib järjekindlalt meie tähelepanu kõrvale naeruväärsete uudistega skandaalidest, kuulsustest ja poliitikutest.

Kahjuks ongi see peaaegu kontrollimatu metsaraie tulemusena meie tulevik.