Phalodi õhtutemperatuur on midagi sootuks muud lihtsalt mõnusast soojusest. Läinud aastal tabas piirkonda sarnane kuumalaine, mis viis ökoloogilise katastroofini. Tuhanded inimesed surid veepuuduse tõttu. India valitsus on nüüd sekkunud ja plaan on hakata lausa jõgesid suunama, et kuumusest nõrkevatesse piirkondadesse natukenegi lisavett jõuaks.

Suurel kiisul on palav. Erinevalt paljudest teistest kaslastest jahutavad tiigrid end vees hea meelega.

Kuhu asetub aga India kuumalaine ülemaailmsete kuumarekordite kontekstis? Iflscience.com on teinud vastava kokkuvõtte. Selle kohaselt läheb registreeritud ülikuumade temperatuuride arvestuses India 51°C kohe esikümnesse, küündides kõrgemale näiteks Okeaania rekordtemperatuurist (50,7°C aastal 1960 Lõuna-Austraalias), ent jäädes pisut madalamale Lõuna-Ameerika rekordist (52°C Mehhikos aastal 1966).

Esikümnes domineerib Lähis-Ida oma liivadüünide, kõrbete ja praepanniilmadega. Nii Saudi Araabias, Iraagis, Pakistanis kui Kuveidis on õhutemperatuurid küündinud 54 plusskraadini. Täpselt selline temperatuur mõõdeti Kirde-Iisraelis aastal 1942.

Aafrika kuumarekord pärineb Tuneesiast, kui Kebilis mõõdeti aastal 1933 55.0 °C.

Antarktika registreeritud kuumarekord on ühtedel andmetel 15°C, mis mõõdeti Vanda jaamas aastal 1974 ja teiste kohaselt 17.5 °C, mis mõõdeti eelmise aasta märtsis.

Kõik need temperatuurid kahvatuvad USAs asuva Death Valley kõrval. Seal registreeriti 10. juulil 1913 56.7°C. Death Valley püüab seepärast nii palju kuumust, et org asub allpool merepinda ning selle nõlvad on kõrged. Ka on õhk orus väga tihe.

Kui aga lisada siia kõige kuumemad maapinnal mõõdetud temperatuurid, läheb asi päris hulluks. Et maapind neelab Päikese soojust ja kiirgab osa sellest õhku tagasi, on maapinna temperatuurid palju kõrgemad õhu omadest. Taaskord õigustab Death Valley ehk Surmaorg oma nime, kuna seal mõõdeti maapinna temperatuuriks juulis 1972 ei rohkem ega vähem kui 93.9°C.

Eesti kuumarekord registreeriti Võrus 11. augustil 1992. Selleks on 35,6 °C.