Huvitav küsimus: miks näeme linnapildis alati just täiskasvanud tuvisid?

 (46)
Huvitav küsimus: miks näeme linnapildis alati just täiskasvanud tuvisid?
Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks)

Linnaelanikule võib tunduda, et tuvid sigivad kuidagi nõiduslikul moel — sest miks ei näe me kunagi liikvel tuvitibusid?

New Yorgi osariigis tegutseva maineka Cornelli ülikooli emeriitprofessor ja ornitoloogialaboratooriumi endine tegevdirektor Charles Walcott selgitab: "Osaliselt on põhjus lindude valitud pesapaikades. Tuvid ehitavad pesad kohtadesse, mis meenutavad selliseid koopaid ja kaljunukke, mida nende esivanemad kunagi Vahemere ümbruses pesitsemiseks pruukisid."

Teine põhjus, miks tuvitibusid harva näha võib, on pesas veedetava aja kestus. Tuvi elab pesas neli kuni kuus esimest elunädalat, mis Walcotti osutusel tähendab, et pesast lahkudes on noorlinnud juba sisuliselt täiskasvanu mõõtu.

Ehkki linlased näevad tuvides tihtilugu n-ö lendavaid rotte, tuleb välja, et nood linnud on enamasti üllatavalt head lapsevanemad.

"Poegade eest hoolitsevad ja neid toidavad nii isas- kui emastuvid," kirjeldas Walcott. "Kui üks paarilistest sureb, kujuneb poegade kasvatamine teise jaoks keerulisemaks, kuid sageli jäävad tibud ka sellistel puhkudel ellu."

Tuvipoegade menüü koosneb nn pugupiimast või tuvipiimast — valkjast püdelast massist, mis moodustub linnupoja lapsevanemate pugude pinnalt eraldunud kattekoerakkudest —, kuni noored tuvid on viimaks piisavalt vanad, et suuta ise tahket toitu süüa.

"Lapsevanemad oksendavad neile siis kõiksugu head ja paremat, näiteks maisiteri ja nii edasi," teab Walcott rääkida.

Seotud lood:

Tuvid on suures osas teraviljatoidulised; nende esivanemad korjasid viljateri põldudelt ja aasadelt. Walcotti väitel kõlbavad aga nüüdistuvidele sama hästi toiduks ka näiteks friikartulid.

Pärast pesast lahkumist hakkab nooruke tuvi vanemaid võõristama ning esmakordselt elus omal käel toitu otsima.

Lisaks liitub tuvi mõne tuviparvega, mis moodustub päevast päeva samas paigas viibivatest tuvidest. Linnatuvi-parve asuala piirdub tavaliselt kvartali või paariga.

"Linliku eluviisiga tuvid on üsna territoriaalse loomuga. Neil on oma piirkond, kus nad ringi liiguvad. Kui toimetada nad mujale, pöörduvad nad koju tagasi, ehkki erilist kiiret neil sellega ei ole," rääkis Walcott.

Foto: Wikimedia Commons (vabakasutuseks), kasutaja Ahmed-Najib-Biabani-Ibrahimkhel

Võib-olla on paremgi, et me tuvipoegi ei näe. Walcotti osutusel on nood üsna tülgastava "alasti" välimusega, kuna nende keha katavad väikesed roosad, poolläbipaistvad suled.

Tõenäoliselt olete te siiski noori tuvisid näinud, aga sellest lihtsalt mitte aru saanud. "Õrnas eas tuvi võib sageli ära tunda selle järgi, et tal turritavad kuklas üksikud udusule-laadsed suled," märkis Walcott.

Metsakonverents 2019