Hundid murdsid mullu 830 lammast ja ka poni
Ligi 30 protsenti murdmistest toimus neli kasvataja juures, kelle ennetusmeetmed olid ameti hinnangul puudulikud. Ligi pooled lambad murdsid hundid eelmisel aastal Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Teistes maakondades oli hundi murtud lammaste osakaal tagasihoidlik ja jäi maakonniti alla 50 isendi.
Lisaks murdsid hundid möödunud aastal 21 koera, 20 vasikat, 4 kodukitse ja ühe poni.
Pruunkarud kahjustasid 2019. aastal 425 mesitaru, lisaks rüüstasid karud üle 230 silorulli. Pruunkarude tekitatud kahjud on viimastel aastatel kasvanud. Ilvese tekitatud kahjud on asurkonna madalseisu tõttu endiselt marginaalsed.
Ameti teatel on loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete laialdasema kasutuselevõtu tulemusel hundi ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel olnud tagasihoidlikus langustrendis. Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate 2019. aastal tekitatud kahjud kokku enam kui 240 tuhande euro ulatuses.
„Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade populatsioonid väga heas seisundis. Seega looduses toitu suurkiskjatele piisab. Kiskjakahjude esinemine viitab suurkiskjatele sobivate elupaikade ja kaitsmata kariloomade või mesitarude kokkupuutele. Kahjude ennetamiseks on oluline rakendada ennetusmeetmeid," ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Keskkonnaamet hüvitab 50% ja kuni 3200 euro ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks. Näiteks 2019. aastal rakendasid 70 karjakasvatajat ja mesinikku suurkiskjate kahjustuste vältimiseks täiendavaid ennetusmeetmeid, need kulutused hüvitas keskkonnaamet kokku 92 642 euro ulatuses. Kiskjarünnetega tekitatud kahjustusi ennetatakse karjamaid ja mesilaid piiravate elektritaradega, samuti hüvitatakse osaliselt kulusid karjavalvekoerte soetamiseks.
Eelmisel aastal toetas amet ka 17 karjavalvekoera tööle asumist.
Eestis peetakse üle 90 000 lamba, hunt murrab neist aastas 0,6-1,1%. Oluliselt suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.
