Sõjalaevana sai Scylla osaleda küll vaid 1970. aastate nn tursasõdades, kui oli vaja kalapüügil konkureerivatele Islandi kaluritele tugevamat jõudu näidata. Falklandi sõda jäi alusel vahele, sest fregatt oli sel ajal remondis. 1993. aastal tuli vananenud alus aga maha kanda ja seejärel otsiti sobivat rakendust, mida selle alusega teha.

113 meetrit pika ja 13 meetri laiuse kerega Leander-klassi fregatte ehitati kokku 26, kuid HMS Scylla oli viimane, mis nendest veel Briti laevastikus kasutusel oli, enamik neist oli juba 1980. ja 1990. aastate vahetusel lammutatud. Viimane, HMS Andromeda, uue nimega Krishna oli India laevastikus kasutusel 2012. aastani.

Kuid 2004. aastal uputati HMS Scylla Cornwalli esisel merepõhja Whitsandi lahes, et moodustada niimoodi tehiskari, esimene omalaadne Euroopas, mis asetseb 24 meetri sügavusel liivasel merepõhjal. Sellest kohast 540 meetri kaugusel asub merepõhjas ka 1945. aastal uppunud laev SS James Eagan Layne, mis oli juba aastaid olnud sukeldujate meelispaik ja samasuguseks on muutunud ka HMS Scylla vrakk, mille mereelustik on üle võtnud.

Kuigi vrakid on sobivas kohas sukeldujate jaoks, on siiski viimastel aastatel tulnud ette seal ka surmajuhtumeid, mis näitab, et sukeldumisturism pole siiski päriselt ohutu tegevus.

Brittide eeskujul uputasid aasta hiljem (2005) sama klassi fregati Bacchante (viimase nimega HMNZS Wellingtoni) oma vetesse ka Uus-Meremaa võimud. See vrakk asub nüüd 25 meetri sügavusel Cooki väinas umbes 800 meetri kaugusel pealinnast Wellingtonist: