Igaüks meist on märganud, et kevade saabudes (märtsis, aprillis) hakkab linnas ringi hõljuma ebameeldiv ja tervisele kahjulik tänavatolm, seda eriti suurte magistraalide läheduses („tänavatolmuhooaeg“).

Soomes läbi viidud NASTA-uurimisprogrammist saadud tulemused näitasid, et umbes 75% Helsingi piirkonna tänavatolmust tuleneb naastrehvide kasutamisest.

Kuna Tallinna ja Helsingi olud on suures osas sarnased, siis valitseb ka meie pealinnas kevadeti (märtsis, aprillis) sama olukord – õhk on täis naastrehvide alt lenduvaid peenosakesi, tolmu, tahma ja muud, otsejoones hingamisteedesse tungivat jama.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus mõõdab Tallinnas kolme seirejaama abil linna erinevates piirkondades õhukvaliteeti, selle hulgas ka osakeste P10 ja P2,5 (osakese läbimõõt vastavalt 10 ja 2,5 mikromeetrit) kontsentratsiooni ning nende mõõtmistulemustega on võimalik tutvuda Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi ohuseire.ee lehel.

EUROOPAS 400 000 ENNEAGSET SURMA AASTAS

Euroopa Keskkonnaameti 2017. aastal avaldatud aruandes „Õhukvaliteet Euroopas 2017“ on öeldud, et halva kvaliteediga õhk ohustab enamikku Euroopa linnades elavatest inimestest. Üks põhjusi, miks õhukvaliteet halveneb, on naastrehvide kasutamine.

Tahked peenosakesed, sealhulgas need, mis lenduvad rehvinaastude alt, põhjustavad igal aastal Euroopas üle 400 000 inimese enneaegse surma. Üks suurematest õhusaaste õhkupaiskajatest on maanteetransport.

Tänu varasematele ja praegusele poliitikale ning tehnoloogia arengule on õhukvaliteet Euroopas aeglaselt paranemas. Sellegipoolest on üheks kõige kahjulikumaks teguriks eurooplase tervise ohustamisel tahked peenosakesed.

Loe edasi Acceleristast!