Hiljutise ülevaateartikli alusel hakkasid need organid kaladel arenema juba enam kui 500 miljonit aastat tagasi, vahendab ERR teadus.

Ajakirjas Progress in Retinal and Eye Research avaldatud artiklis käsitletakse silmade tekkimist ja arenemist tänapäevase tasemeni.

Nägemise algusaeg jääb enam kui 700 miljoni aasta tagusesse aega, mil Maad asustasid vaid üherakulised amööbisarnased olendid nagu bakterid, vetikad ja korallid.

Sellel perioodil ilmusid ka esimesed valgustundlikud ühendid, mida tuntakse opsiinidena. Mõned organismid kasutasid neid kemikaale öö ja päeva eristamiseks.

Sellistel organismidel olid juba teatavad signaalikaskaadid, mis võimaldasid tunnetada keskkonnakemikaalide olemasolu.

Kuigi opsiinid muutsid võimalikuks valguse tajumise, olid sellised loomad väikesed ja neil puudus valgussensoritest saadud signaalide töötlemiseks närvisüsteem.

Enam kui 200 miljonit aastat tagasi toimus opsiinide edasiareng, mis muutis nad tundlikumaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks.

Artikli autori professor Trevor Lambi väitel on meie silmad enam kui 500 miljonit aastat vanad.

Esimesed "tõelised" silmad. mis koosnesid valgustundlike rakkude kogumist, tekkisid kambriumis.

Professor Lamb esitab näitena krabisarnase olendi Anomalocarise, kes kasutas silmi arvatavasti saagi jahtimiseks ja vees orienteerumiseks.

Sel perioodil ilmusid ka angerja perekonna esindajad, kes omasid kaamerataoliseid silmi, mis olid inimsilmaga juba väga sarnased.

Selgroogsetele omased silmad on seega eksisteerinud juba vähemasti 500 miljonit aastat.