Bristoli ülikooli teadlaste rühm uuris Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliitide kogutud andmeid ning leidis, et jää sulamismustrid on viimasel ajal muutunud. Alad, kus enne liustiku õhenemine oli kiireim, on see nüüd muutunud aeglasemaks ja vastupidi kiirenenud aladel, kus see enne niivõrd ruttu ei toimunud.

Pine Island on üks teadlastele enim huvi pakkuvaid liustikke, kuna on viimaste aastakümnete vältel enim panustanud mereveetaseme tõusu. Seetõttu on seda ka ulatuslikult uuritud ning sellel toimuvat kaardistatud.

Probleemiks on aga toimuvate muutuste mudeldamine ja selleks kasutatud lähteandmed - mõnede mudelite kohaselt toimub sulamine järgneva paari aastakümne jooksul tohutu kiirusega, teiste mudelite järgselt on protsessid aga sujuvad ning mitte nii tormilised.

Nüüd on teadlased värskelt teadusajakirjas Nature Geoscience avaldatud töös leidnud, et tormilised muutused on üpris ebatõenäolised ning võiksid aset leida vaid ookeani muutuste mõjul. Üldjoontes näitavadki töö tulemused seda, et kuigi liustik kaotab ka tulevikus massi, toimub see protsess umbes sama kiiresti kui praegu ning ajas tõenäoliselt ei kiirene.

Töö põhiautori Jonathan Bamberi sõnul on ülioluline mõista, milliste tegurite põhjal mudelid kujunevad ning neid ajas pidevalt edasi arendada, et Antarktikas toimuvaid protsesse paremini mõtestada ja mõista. "Me ei teinud oma uurimustöös ühtegi projektsiooni, vaid kasutasime kogutud andmeid, et selle Antarktika osa kohta juba olemasolevaid mudeleid veelgi täiendada ja täpsemaks muuta," ütles ta.

Bamber rõhutab aga, et nende töö tulemused ei ole tingimata siiski hea uudis. "Kõlab nagu tegemist oleks hea uudisega, kuid oluline on meeles pidada, et ka tulevikus kaotab liustik siiski oma massi. Samuti kiireneb see protsess ajas, kuid lihtsalt mitte nii kiiresti, kui mõned mudelid näitasid," selgitab ta probleemi olemust.