Hea küsimus: miks on vasakukäelisi vaid 10%?

 (43)
Hea küsimus: miks on vasakukäelisi vaid 10%?
Vasakukäeline kitarrist Colin Hodgkinson (Wikimedia Commons, Joachim Köhler)

Kas vasakukäelisus on füsioloogiline puue? Miks eelistab 90% inimestest juhtkäena kasutada just paremat? Kas vasakukäelisust mõjutab ainult geneetiline kujunemine?

See, et ligi 90% inimestest on paremakäelised, ei ole ainult geneetiline põhjus, vaid seda on mõjutanud ka keskkond ja evolutsioon, kirjutab Bioneer.ee.

Tartu ülikooli teadur Maria Teiverlaur rääkis, et vasaku- ja paremakäeliste vahe on see, et nad kasutavad erinevat jäset juhtkäena. Eelistused tulevad tema sõnul välja eriti siis, kui on vaja sooritada eriti täpsust ja paindlikku väljendust nõudvaid tegevusi.

„Vaadates inimest kirjutamas, saame kiiresti esmast infot selle kohta, kumb on tema juhtkäsi. Leidub ka üksikuid, kelle juhtkäsi polegi välja kujunenud ja nad kasutavad võrdselt nii vasakut kui ka paremat kätt,“ märkis Teiverlaur.

Kohe kummutab Teiverlaur väite, nagu oleks vasakukäelisus mingi häire. Ta lisab, et tegemist on individuaalse iseärasusega, mida soodustavad geneetilised, arengulised ja elukeskkonnast tulenevad iseärasused.

„Tähelepanekud näitavad, et vanemate ja nende laste juhtkäe vahel on tugev positiivne korrelatsioon. Huvitav on ka fakt, et esimestena perre sündinud laste hulgas on vasakukäelisuse protsent suurem kui teisena ja kolmandana sündinute hulgas,“ ütles teadlane.

Seotud lood:

Kas ainult geneetika?

Huvitavaid erinevusi saab välja tuua veelgi. Näiteks on leitud, et vasakukäelisus on meeste hulgas suurem kui naiste seas. Samuti on vasakukäelisust rohkem põhja- kui lõunamaades.

Välja saab tuua ka haridustasemest sõltuvad korrelatsioonid, kus riikides, millel on hariduses paremad näitajad, esineb ka rohkem vasakukäelisi.

„See toob välja ka selle, et mitte ainult geneetilised iseärasused ei mõjuta meie juhtkäe väljakujunemist,“ sõnas Teiverlaur.

Vasakukäelisuse peamiseks tekkepõhjuseks on aju iseärasused. Inimene on tervikuna asümmeetriline. Seda nii kehaliselt, motoorselt kui ka sensoorselt.

Nii on ka inimese keskus ehk aju. Parem ajupoolkera on rohkem spetsialiseerunud eelteadvusliku info töötlemisele, intuitsioonile, emotsioonidele ja kujutlustele. Vasak ajupoolkera on aga spetsialiseerunud teadlikule infole ja loogilistele operatsioonidele.

Teiverlaur märkis, et ajus kehtib seaduspärasus, et kui domineerib vasak ajupoolkera, siis kipub enamasti juhtkäeks olema parem käsi. Parema ajupoolkera domineerides on juhtkäeks aga vasak käsi.

Erinevused loomariigis

Loomariigis esineb vasakukäelisust tunduvalt rohkem kui inimestel. Teiverlaur põhjendab seda evolutsiooni käigus tekkinud arengu eripäraga.

„Enamikul domineerib vasak ajupoolkera, mis käsitleb loogilist mõtlemist, teadlikku infotöötlust ja teisi funktsioone, mis on järelikult olnud inimese evolutsioonis tähtsamad või vajalikumad,“ rääkis Teiverlaur.

Aastaid tagasi püüti vasakukäelist last muuta paremakäeliseks, suunates teda parema käega kirjutama ja asju haarama. Selles osas saavutati tulemusi, kuid kui treenida vasakukäeline ümber paremat kätt kasutama, ei saavuta ta nii häid tulemusi kui oma õiget kätt juhtkäena kasutades.

Kõik see tähendab, et loomupäraste eelduste eiramine vähendab edukust, eriti täpsust, kiirust, paindlikkust nõudvates liigutustes. Selle pärast ei suhtuta tänapäeval eriti positiivselt juhtkäe ümbermuutmisesse.

„Vasakukäelisus ei tähenda muidugi seda, et need inimesed käituksid ainult emotsioonide ajendil, ei mõtleks loogiliselt, teadlikult või puuduks analüüsivõime. Võib hoopiski juhtuda, et vasaku juhtkäega inimesel on mõlemad ajupoolkerad üle keskmise arenenud,“ möönis Teiverlaur.

Artikkel valmis Teadlaste Öö Festivali 10. aastapäeva raames. Rohkem infot veebiaadressil www.teadlasteöö.ee/aju.