Mõnikord võivad seal peidus olla näiteks vase-, uraani ja hõbedamaardlad. Mineraloogid on nüüd tuvastanud Aafrikas kasvava palmisarnase puu, mis näib kasvavat ainult tardkivimi kohal, mis kannab teada-tuntult maapinna lähistele teemante, kirjutab ERR Novaator.

Maakoores kõrge rõhu ja temperatuuri juures moodustuvad vääriskivid jõuavad sageli maapinnale soonkivimist kimberliidi rüpes.

Intrusioonide läbimõõt on enamasti vaid paarsada meetrit, mis muudab nende leidmise suhteliselt keerukas.

Tänaseks on maailmas leitud vaid umbes 6000 kimberliinisoont. Neist umbes 60-s leidub teemante piisavalt, et nende kaevandamine end majanduslikult ära tasuks.

Enamasti on soonte tuvastamisel olnud abiks oma sängi sügavamaks uuristanud jõed. Džunglisügavustes on aga kimberliidi leidmine märgatavalt raskem.

Miamis asuva Florida rahvusvahelise ülikooli mineraloog Stephen Haggerty pani hiljuti kolleegidega Libeerias välitöödel tähele, et tarbe-kruvipuuna (Pandanus candelabrum) tuntud palmi meenutav puu kasvas vaid pinnasel, mille aluskivimiks oli kimberliit.

Töörühm oletab, et puu on kohastunud kasvama magneesiumi-, kaaliumi- ja fosforirikastel muldadel. Juhtumisi leiab vajalike elemente rikkalikult kimberliidisooni moodustavatest mineraalidest.