Gröönimaal avastati kaks järve, kumbki kaetud 800-meetrise jääkoorikuga

 (10)
Gröönimaa kõrgeim tipp on Gunnbjørn Fjeld. All servas ühe ekspeditsiooni telklaager.
Gröönimaa kõrgeim tipp on Gunnbjørn Fjeld. All servas ühe ekspeditsiooni telklaager.Maxim Bouev / Creative Commons

Seni oleme me teadnud, et Gröönimaa on hiigelsuur saar, mida katab kohati kahe- kuni kolmekilomeetrise paksusega jääkoorik. Varasem tehnika ei võimaldanud ka sellisest liustikust läbi vaadata. Nüüd, kui tehnika järjest paranenud, hakkab ilmnema ka maastik, mis asub selle jääkooriku all.

Nüüd leitud kaks järve asuvad siis 800 meetrit allpool jääpinda, ja tegemist on esimeste jääaluste järvedega, mis Gröönimaal leitud. Mõlema järve pindala on küll väike, umbes kaheksa kuni kümme ruutkilomeetrit, aga enne jäätumist on ilmselt olnud oma kolm korda suuremad. Cambridge'i ülikooli Scotti polaaruurimisinstituudi (SPRI) teadlased avastasid järved, kui analüüsisid lendavate radarite abil võetud jääfotosid.

Erinevalt Antarktika jääalustest järvedest, mida leitud juba enam kui 400, on Gröönimaa järved siiski mitte vedela vee mullikesed jääkihtide vahel, vaid on otseses ühenduses pinnasega ja selle ökosüsteemiga.  Ja ilmselt mingi side peab järvedel olema ka neist 800 meetrit kõrgemal liustiku peal ajuti tekkivate sulamisvee järvedega.

Kui Gröönimaal jääkatet üldse ei oleks, näeks sealne maapind välja selline: Kliki suurema pildi avamiseks siia

Wikimedia commons