Teadlased olid 2011. aasta kevadel lumekihi paksust mõõtmas. Nad puurisid läbi lume- ja jääkihi ning leidsid kümne meetri sügavuselt üllatuslikult vedelat vett, kuigi õhutemperatuur oli -15 kraadi, vahendab AFP.

Et vett leiti kaua aega enne seda, kui tavapärane suve algusega seotud jää sulamine algab, otsustasid teadlased, et vesi on olnud vedelas olekus kogu talve.

Mõne kilomeetri kaugusel tehti kontrollpuurimine. Seal jõuti veeni alles 25 meetri sügavusel.

Piirkonda hakati uurima erinevate radaritega õhust ja maa pealt. Reservuaari suuruseks osutus 70 000 ruutkilomeetrit. Vesi asub 5-50-meetrise jääkihi all.

Teadlased pole aru saanud, kas vesi voolab kuhugi või on tegemist suletud reservuaariga. Vesi püsib teadlaste hinnangul vedelas olekus, sest jääkihi peale sajab suve lõpust alates palju lund, mis isoleerib vee efektiivselt pakasest.

Teadlaste sõnul ei ole veereservuaari olemasolu seotud kliimamuutusega. See võib aga anda seletuse sellele, miks on ilmastiku ja jää sulamisega seotud teaduslikud modelleeringud ja satelliitidega tehtud avastused mõnikord omavahel vastuolus.

Satelliitide abil tehtud avastustest on selgunud, et jää on Gröönimaal rekordilise kiirusega sulanud. Eelmisel aastal sulas 250 kuupkilomeetri jagu jääd. See on suurim kunagi registreeritud hulk. Veepind ei ole aga samas tempos tõusnud.

Gröönimaa jääkatte sulamine on olnud tähtis veetaseme tõusu põhjus viimase saja aasta jooksul. Kui jääkate täielikult sulaks, tõuseks merepind seitse meetrit. See on suurema osa teadlaste arvates väga ebatõenäoline, aga ka väiksem merepinna tõus ohustab rannikulinnu.

Järgmisena hakkavad teadlased uurima, kas veereservuaar soodustab või takistab Gröönimaa jääkatte sulamist.