Uuring, mille tulemused tänases graafikus välja on toodud, pärineb küll juba aastate tagant ning on varemgi refereeritud, ent seda hinnatakse senini üheks täpsemaks. Kordamine on aga teatavasti tarkuse ema ja kindlasti on neidki, kes pole varasemalt selle infoga kokku puutunud.

Paljud taimeliigid kaheksateistkümne seas on ka meie aianduskauplustes toataimedena saadaval. Interaktiivses graafikus on lähtutud sellest, kui edukad on erinevad taimed viie kemikaali - formaldehüüdi, triklooretüleeni, ksüleeni, ammoniaagi ja benseeni õhust eemaldamisel. Neid kemikaale seostatakse peavalude, uimasuse, silmade ärrituse ja muude vähem või rohkem ebameeldivate tervisemõjudega. Kõik sõltub muidugi ka sellest, milliste kogustega tegu on.

Hansaplant kirjeldab õhupuhastusmehhanismi oma kodulehel järgnevalt: taimed imevad õhusaaste lehtede pinnal olevate õhupilude kaudu endasse, misjärel lagundavad juuremikroobid saasteosakesed taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks.

Mida kuivem on õhk, seda enam on selles ka kahjulikke mikrobaktereid. Suurem osa taimi tõstab õhuniiskuse taset, mille tulemusena mikrobakterite arv väheneb ja õhukvaliteet paraneb. Praegusel aastaajal, mil keskkütteradiaatorid kuumavad, on liiga kuiv õhk paljudes kodudes veel eriti aktuaalne probleem.

Suur tänu botaanik Urmas Laansoole taimede eestikeelsete nimetuste täpsustamise eest. Laansoo lisas siin väljatoodud taimedele veel ühe - selleks on kollakas pisipalm ehk Dypsis lutescens.