GRAAFIK: kui kõrge tänahommikune Läänemere tormilaine õigupoolest oli?

 (36)

Põhjanaabrite rahvusringhääling Yle andis päeva hakul teada, et Läänemere põhjaosas on registreeritud erakordselt kõrgeid laineid. Yle meteoroloogi Kerttu Kotakorpi sõnul oli suurim üksik mõõdetud lainekõrgus umbes 14 meetrit - see on väga haruldane.

Juuresolev graafik võrdleb kõrgeid laineid pisut harjumuspärasemate kõrgete asjade ja ka mõningate elusolenditega.

Kui üksiku laine kõrguseks mõõdeti, nagu öeldud, Läänemere põhjaosas 14 meetrit, siis oluline lainekõrgus (see on kõrgus, mis läheb annaalidesse kirja teiste samasuguste mõõtmistega võrdluseks) oli 8,2 meetrit.
„Sellised kõrgused on haruldased. Viimati mõõdeti sellist olulist lainekõrgust 13 aastat tagasi,“ ütles Soome ilmateenistuse valvemeteoroloog Paavo Korpela Ylele. Tollal registreeriti nii kõrgeid laineid seoses tormiga, mil nimeks Rafael.

Kui tänane laine ja selle kõrgus ülemaailmsesse konteksti ja võrdlusse asetada, siis tuleb arvesse võtta, et lainete kõrgust mõõdetakse mitut moodi ning metoodikast lähtuvalt on ka tulemused erinevad. Näiteks kõrgeimaks laevalt mõõdetud laineks on Põhja-Atlandil mõõdetud 29,05 meetri kõrgune laine. See mõõtmine tehti RSS Discovery pardalt aastal 2000. Kaldalt mõõdetud lainete seast läheb kõrgeimana arvesse 1958. aastal Alaskas asuvat Lituya lahte tabanud maavärina ja selle tulemusena tekkinud maalihke põhjustatud megatsunami, mille kõrguseks saadi 30,5 meetrit. See tsunami pühkis lahe rannal metsa maha 525 meetri kõrguseni.

Seotud lood:

Kõige täpsemaks hinnatakse automaatika, täpsemalt ujuvpoidega registreeritud laineid. Selle süsteemi kohaselt on kõige võimsamas tormis mõõdetud 19-meetrine oluline lainekõrgus, ent mitmed üksikud lained ulatuvad niisugustes tormides kindlasti üle 30 meetri. See 19-meetrine oluline lainekõrgus mõõdeti Põhja-Atlandil Islandi ja Suurbritannia vahel veebruaris 2013 ja selle olemasolu kinnitasid maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) teadurid eelmise aasta detsembris. Poidega mõõdetud lainete kõrgust hinnatakse vertikaalse kauguse järgi laine harjalt kuni sellele järgneva "oruni".

WMO ütleb, et laevalt ja kaldalt sooritatud mõõtmiste probleemiks on ebatäpsus, mistõttu ei saa neid lõpuni usaldada. Ka satelliitide info, mis laineid puudutab, ei ole lõpuni usaldusväärne.

Ah jaa - kui tekib küsimus, kes on see kõrge kaelkirjak ja miks ta Aafrika asemel Walesis elab, siis tema nimi on Zulu ja ta koduks on üks sealne loomaaed.