Geneetikud aretavad superloomi: hiidveis annab rohkem liha, seega tuleb selliseid vähem tappa

Kui loomal on suured lihased, siis saab temast rohkem liha. Sestap muudetakse mõne veisetõu geene nii, et nende lihased hakkaksid vohama.

Kui teadlased soovivad aretada mõnest veisetõust, näiteks Belgia sinisest veisest, hiiglasliku lihastepuntra, siis manipuleerivad nad üht geeni, mis kodeerib valgu müostatiini tootmist, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Tavaliselt pärsib müostatiin lihaste kasvu, et need ei ületaks optimaalset suurust. Kui aga veise genoomis lülitatakse müostatiini tootmist reguleeriv geen välja, siis ei toimu ka lihaskasvu piirava valgu tootmist.

Kui lihaste kasvu enam miski ei piira, siis arenevadki veised hiiglaslikeks lihamägedeks. Nende reied, selg ja kael paisuvad umbes 20 protsenti suuremaks kui liigikaaslastel.

Geneetiliselt muundatud hiidveised annavad rohkem liha kui samal söödakogusel kasvanud tavaveised, nii et inimeste lihavajaduse rahuldamiseks on tarvis tappa vähem loomi.

Uuri oktoobrikuu Imelisest Teadusest, kuidas näevad välja geneetilise aretustöö tulemusena sündinud helendavad kalad, ämblikuvõrgu valke lüpsvad kitsed, inimese rinnapiima valke andvad hiired, hiigelsuureks kasvavad lõhekalad ning ajuhaigusi arstida aitavad ahvid.