Kõige vanemad raidkirjad neil nn näljakividel pärinevad 1616. aastast. Enamasti varjavad neid Elbe jõe vood, kuid kõrvetav kuumus ja põud kogu Kesk-Euroopas on veetaset alandanud ning kivid taas nähtavale toonud.

Saksa keeles nimetust hungerstein kandvaid kive kasutati muiste rekordiliselt madalate veetasemete tähistamiseks ja tulevaste põlvkondade hoiatamiseks põua, kehva saagi ja ees ootavate raskete aegade eest.

Raidkirjadesse on jäädvustatud ka toonase perioodi daatumid ja täpsustatud elanikkonda tabanud nuhtluseid nagu toidupuudus, kõrged hinnad ja nälg.

Tšehhi-Saksa piiri lähedal Děčíni linnas on hiljuti kuivale jäänud juba üle tosina näljakivi. Kivi, mis kannustab enda silmamisel pisaraid valama, on kujunenud suisa vaatamisväärsuseks.

1926. aastal rajatud tammi tõttu ilmub too kivi nähtavale sagedamini kui minevikus; sellele kirjutatud sõnumit saab lugeda keskeltläbi 126 päeval aastas. Tänavu suvel on jõevee tase olnud aga erakordselt madal.

See pole aga esimene arheoloogiliselt huvitav paik, mille tavatult kuumad ilmad paljastanud on. Tänavu suvel on põud nähtavale toonud ühe 4500 aastase megaliitrajatise ehk henge’i Iirimaal, 17. sajandist pärineva aia Inglismaal ja ühe varem üle ujutatud küla Saksamaal.

Põua tõttu kuivale jäänud näljakivi Tšehhis Děčíni linnas (Foto: REUTERS)

Inimesed sõidavad kanuudega vaatama põua tõttu kuivale jäänud näljakive Tšehhis Děčíni linnas (Foto: REUTERS)