FOTOD: Lõuna-Aafrikas avastati uue inimeselaadse liigi luustikud
Teadlased väidavad, et see avastus muudab arusaama meie esivanematest, vahendab BBC News.
Ajakirjas Elife avaldatud uuringud viitavad sellele, et need olendid olid võimelised rituaalseks käitumiseks.
Liik, mis nimetati Homo naledi'ks, on klassifitseeritud perekonda Homo, millesse kuulub ka tänapäeva inimene.
Teadlased ei ole veel suutnud kindlaks teha, kui palju aega tagasi need olendid elasid, kuid avastuse teinud gruppi juhtinud professor Lee Berger ütles BBC Newsile, et tema usub, et nad võivad olla esimeste meie sugulaste hulgas (genus Homo) ning nad võisid elada Aafrikas kuni kolm miljonit aastat tagasi.
Bergeri sõnul võib naledi'st mõelda kui „sillast“ primitiivsemate kahejalgsete primaatide ja inimeste vahel.
„Me näeme üha rohkem olendite liike, mis viitab sellele, et loodus eksperimenteeris sellega, kuidas inimest arendada, tekitades mitmeid erinevaid tüüpe inimeselaadseid olendeid, kes arenesid paralleelselt Aafrika erinevates osades. Vaid üks liin jäi lõpuks ellu, pannes aluse meile,“ ütles Briti loodusloomuuseumis töötav professor Chris Stringer.
Leitud luustike hulgas on nii isaste kui emaste omi ning nende iga varieerub imikutest eakateni.
„Me saame selle liigi kohta kõik teada,“ ütles Berger. „Me saame teada, millal nende lapsed rinnast võõrutati, millal nad sündisid, kuidas nad arenesid, kui kiiresti nad arenesid, erinevused isaste ja emaste vahel igas imiku arengustaadiumis kuni lapsepõlve ja teismeliseaastateni ning kuni selleni, kui nad vananesid, ja kuidas nad surid.“
Homo naledi'l oli väike aju, umbes sama suur kui gorillal, ning primitiivne vaagen ja õlad. Ta on aga asetatud samasse perekonda kui inimene kolju arenenuma kuju, suhteliselt väikeste hammaste, iseloomulike pikkade jalgade ja nüüdisaegse välimusega jalalabade pärast.
Üks huvitavamaid küsimusi selle avastuse juures on see, kuidas luustikud leiukohta sattusid.
Usutakse, et leiti matmiskamber. Näib, et Homo naledi'd kandsid surnud sügavale koopasüsteemi ja jätsid nad sellesse kambrisse. Ilmselt mitmete põlvkondade jooksul.
Kui see paika peab, viitab see sellele, et naledi'd olid võimelised rituaalseks käitumiseks ja võibolla sümboliliseks mõtlemiseks. Seda on seni seostatud palju hilisemate inimeselaadsete olenditega, kes on elanud viimase 200 000 aasta sees.
Berger usub, et olendi avastamine, kelles on segunenud arenenud ja primitiivsed omadused, peaks panema teadlasi ümber määratlema inimese definitsiooni.
