Kuid miks lumi üldse uue tooni omandas? Ukraina haridus- ja teadusministeeriumi sotsiaalmeedia postituses selgitatakse, et selle põhjuseks on mikroskoopilised vetikad Chlamydomonas nivalis, mis Antarktikas soojemate ilmade ja vee olemasolu korral õitsema hakkavad. Vetikad sisaldavad karoteeni, mis annab neile punase värvuse ja kaitseb neid ultraviolettkiirguse eest.

Samas tuuakse postituses välja, et tegemist on paraja probleemiga. Punane lumi neelab rohkem soojust, mis omakorda tekitab rohkem vett ja võimaldab seega veel enamate vetikate õitsemist. Seega, vetikate kasv on eksponentsiaalne ning pisut murettekitav. Vetikat on täheldatud aga ka mujal, näiteks Alpides ja mujal kõrgmäestikes ning seda juba aastasadade vältel, seega ülemäära selle pärast muretsema ei peaks.

Oma panuse annab Antarktikas vetikate tähelepanuväärsele tekkele ka üheksa päeva pikkune kuumalaine, mis sel kuul piirkonda tabas. Näiteks mõõdeti sealses Esperanza uurimisjaamas 18,3 kraadine kuumarekord, samuti avaldas NASA eelmisel nädalal pildid, kus näidati, milline tohutu mõju kuumalainel jää sulamisele oli. Kuna hetkel ei tundu kliimamuutused pidurduvat, näeme ilmselt tulevikus selliseid vetikaõitsenguid üha enam.