EVOLUTSIOON: Kas inimene tõesti viskas end edukaks?

 (15)

Edukad odaviskajad ja pesapallimeeskondade söötjad peavad olema tänulikud inimese eellastele, kes hakkasid kaks miljonit aastat tagasi viskerelvadega loomi küttima.

USA Harvardi ülikooli evolutsioonibioloogid Daniel Lieberman ja Neil Roach filmisid oma ülikooli pesapallimeeskonna mängijaid. Salvestatud klippide ning inimese eellaste kivististe uurimise põhjal lõid nad mudeli, mis lubas jälgida, kuidas anatoomilised muutused on mõjutanud visete kiirust. Vahendab Novaator

Inimese viske muudab võimsaks meie õlas peituv katapuldimehhanism. Käe pööramine ja tõstmine enne viset lubab pingutada lihassidemeid ja kõõluseid. Sel moel salvestatakse sinna energia, mis viskel vabaneb.

Selline ülajäse tekkis esimest korda püstisel inimesel ehk Homo erectusel umbes kaks miljonit aastat tagasi. Liebermani kinnitusel võis anatoomiliste muutuste taga olla see, et püstised inimesed küttisid usinalt loomi. Edukas jaht lubas süüa rohkem liha, see omakorda mõjus hästi närvisüsteemile ja lubas inimestel levida.
Loe edasi Novaatorist