Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks

Jääaja järgsed aastatuhanded on inimese kujunemise ajaga võrreldes üürike aeg. Ka selle perioodi jooksul mõjus meile looduslik valik. Viis tuhat aastat tagasi olid Euroopa elanikud palju tumedama naha ja silmadega kui praegu, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

Vahendab Novaator

Loodusliku valiku mõju inimestele on raske hinnata. Mõningaid muutusi näevad geneetikud väidetavalt juba mõne põlvkonna möödudes. Muistsete geenide puhul on mõnikord raske hinnata, kuidas ja millal looduslik valik mõjus.

Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli teadlased analüüsisid eri Euroopa piirkondadest välja kaevatud luustike DNAd ja võrdlesid seda arvutimudeli abil tänapäevaste eurooplaste geenidega.

Antropoloog Sandra Wilde avastas suurimad erinevused geenides, mida seostatakse juuste, silmade ja naha pigmentatsiooniga. Uurija sõnul on tõenäoline, et pika aja jooksul olid eurooplased tumedama nahaga ja looduslik valik soosis seda, sest tume nahk kaitse tugeva ultraviolettkiirguse eest. Viimase 50 000 aasta jooksul on inimesed rännanud aina kaugemale põhja poole ja siis hakkas levima heledam nahatoon.
Loe edasi Novaatorist