Euroopa üks kõige suuremaid ja olulisemaid jõgesid on ära kuivamas

 (70)
Düsseldorfi linnamelu
Reini jõgi DüsseldorfisFoto: Ilmar Saabas

Mitmeid Lääne-Euroopa riike läbiv Reini jõgi on kuivamas. Oluline veetee ei pruugi olla varsti enam kliimamuutuste tõttu laevatatav, vahendab Bloomberg.

Eelmise aasta suvel seisis liiklus Reinil peale kuumaperioodi terve kuu. Näiliselt marginaalse nähtuse mõju oli hästi näha ka majanduslikult – kolmandas ja neljandas kvartalis Saksamaa majanduskasv aeglustus. See näitab, et ka suured riigid on kliimamuutustest tulenevate ohtudega hädas.

Reini jõgi ühendab Saksamaa ja Šveitsi tööstuslinnu Hollandiga, kus asuvad mitmed suured sadamad – näiteks Rotterdam, mis on Euroopa kõige suurem kaubasadam. "Näha on, et veetase langeb iga aastaga. On hirmutav näha kliima soojenemise mõjusid," ütles Kevin Kilps, kes pakub oma praamiga autovedu jõe ääres asuvas Kaubi linnas. Mees pidi hiljuti lisama oma 150 tonni kaaluvale praamile lisaujukid, et sellega jätkuvalt jõge ületada saaks.

1230 kilomeetri pikkune Rein saab alguse Šveitsi alpidest ning lookleb seejärel läbi Šveitsi, mööda Saksamaa-Prantsusmaa piiri, läbi Saksamaa ja suubub lõpuks Rotterdami lähedal Põhjamerre. See on oluline transporditee suurettevõtete – Daimler AG, Robert Bosch GmbH ja Bayer AG jaoks. Sel suvel ei saanud näiteks terasetootja ThyssenKrupp AG oma saadetisi õigeks ajaks Volkswageni tehastesse vedada, mis tõi kaasa suured aja- ning rahakaod mõlema ettevõtte jaoks.

Seotud lood:

Vaadatakse uute transpordivõimaluste poole

Maailma suurim keemiatööstusettevõte BASF on öelnud, et Reini jõe probleemid on neid sundinud vaatama teiste transpordivõimaluste poole, mis on omakorda läinud neile maksma üle 250 miljoni euro. Ettevõtte juht Martin Brudermüller ütles intervjuus Tagesspiegelile, et jõele on vaja rajada lüüsid ning tammid, et tagada veetee toimimine.

Millest aga probleemid jõel tekivad? Reini jõgi saab oma vee liustikest ning vihmadest. Just esimestega ongi kliimamuutuste tõttu viimasel ajal probleeme. Müncheni Ülikooli liustikueksperdi Wilfried Haggi sõnul vähenes jääst tuleva vee hulk perioodil 1973–2010 28 protsenti ning praeguseks võib see protsent olla 35 ligi. "Soojeneva kliima puhul muutuvad suvised madalad jõeveetasemed tavaliseks nähtuseks," ütles Hagg.

Eelmainitud Kaubi linnakeses oli näiteks sel aastal veetase viimase 12 aasta madalaim. Seetõttu ei saanud mitmed jõelaevad võtta pardale nii palju kaupa kui tavaliselt, kaubad jäid tarnekeskustesse ootele ning ettevõtted kaotasid suuri summasid. Baden-Württembergis tekkisid näiteks diislitarneprobleemid ning Šveits ja Saksamaa pidid kasutusele võtma oma riiklikud tagavarad.

Kuidas asendada odavat transporti?

Jõetransport on oluline, kuna see on odav. Vaatamata sellele, et Saksamaal on teedevõrk heas korras, saavad jõelaevad kanda oma massist viis korda rohkem kaupa. Laevatransport Rotterdamist Baselisse on näiteks 40 protsenti odavam, kui viia sama kaup kohale rongiga.

Loe veel

Angela Merkeli valitsus üritabki nüüd tegeleda probleemi lahendamisega – plaanis on leevendada pühapäevaseid veokite sõidukeelde Reini-äärsetes piirkondades, vähendada jõelaevade veoste suurusi ning luua rohkem ja paremaid kaubarongiühendusi.

"Ma usun, et lähiajal saab meil olema rohkem probleeme ning tihemini," ütles Kevin Kilps, kes on praeguseks oma laevaga Reinil sõitnud juba 15 aastat.

Metsakonverents 2019