Esmakordselt Tartu loodusmuuseumist: kuidas tarantlid poegi saavad?


Järglased toonud Avicularia metallica on metallik-sinine ämblik. Peidulise eluviisi tõttu teda muuseumi elavnurgas ei eksponeerita: võimalusel punub ta endale võrgust pesa ja on seal peidus. (Foto: Veljo Runnel)
Järglased toonud Avicularia metallica on metallik-sinine ämblik. Peidulise eluviisi tõttu teda muuseumi elavnurgas ei eksponeerita: võimalusel punub ta endale võrgust pesa ja on seal peidus. (Foto: Veljo Runnel)ERR Novaator

Tarantlil ehk linnutapikul õnnestus esimest korda Tartu ülikooli loodusmuuseumi – ja ilmselt ka Eesti – ajaloos järglased saada.

Vahendab ERR Novaator

Harukordsest sündmusest räägib zooloog Andro Truuverk pikemalt artiklis “Tartu loodusmuuseum ootab tarantlibeebide iseseisvumist”.

Kuidas emased linnutapikud munakurna loovad, selgitab teadlane järgnevas lühivideos:

Vaata videot ERR Novaatori lehel

Eestis elavad ämblikud kaitsevad munakookonit enamasti enda järgi vedades. Ent tarantlitele on iseloomulik, et enne poegade koorumist kaitsevad nad kurna ligi kaks kuud enda ees lõugkobijate vahel.