“Minule teadaolevalt on see Eestis esmakordne, kui kuningpüütoni munadest on pojad välja haudutud,“ selgitab olukorra erakordsust zooloog Andro Truuverk, kes hoolitseb loodusmuuseumi elavnurga loomade eest. Kuningpüüton on loodusmuuseumis munenud ka varem, kuid poegi munadest seni koorunud ei ole.

Loodusmuusemi elavnurgas oleva kuningpüütoni terraariumist avastati viis muna 26. aprillil ning selleks, et seekord ka pojad kooruks, paigutati munad spetsiaalsesse inkubaatorisse 28 soojakraadi juurde hauduma. Esimene maopoeg pistis nina munast välja 14. juuli hommikul. Järgmised kaks otsustasid munadest välja tulla paar päeva hiljem.

Hetkel on pojad inkubaatoris kosumas ning loodusmuuseumi elavnurka külastajad saavad üht kuningpüütoni poega uudistama tulla tõenäoliselt septembri alguses. Ühe poja saab endale inkubaatori omanik, kes munade eest hoolt kandis ja ühe poja kosjas käinud isase mao omanik. “Minu meelest on nii igati aus,“ muigab Andro Truuverk.

Kuningpüüton on pärit Aafrikast ning ta on väikseim Aafrika püüton, kirjutab loomakaitse.eu. Seetõttu on ta saanud üle maailma ka väga hinnatud lemmikloom. Temast on aretatud hulk erineva värvuse ja mustriga morfe, kelle hind võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Rahvasuus kutsutakse kuningpüütonit ka pallipüüton, kuna ehmatuse või hirmu korral kerib end nö “palliks”.

Kuningpüüton on öise eluviisiga suhteliselt väikesekasvuline kägistaja. Täiskasvanud isendid on keskmiselt 90-120cm pikad, isased võivad harva kasvada kuni 150cm, emased kuni 180cm. Kuningpüütoni sugu on kõige lihtsam määrata suguküpsel isendil kloaagi juures asuvate “küüniste” järgi. Isastel isenditel on need küünised pikemad kui emastel.