Enne uut rünnakut lülitab Ebola viirus end välja ja poeb peitu

 (9)
Enne uut rünnakut lülitab Ebola viirus end välja ja poeb peitu
paulmullins.wordpress.com

Ebola viirus keeldub suremast. Haigusest puretud Aafrika riikides on viiruse levikule korduvalt piir pandud, kuid ikka puhkeb see uuesti, ilmudes välja nagu selgest taevast.

Kõige hiljutisem haiguspuhang lahvatas Libeerias, kus aprillis diagnoositi Ebola viirushaigus kümneaastasel Monrovia poisikesel. Teadaolevalt polnud tal viirusega mingisugust kokkupuudet; maailma tervishoiuorganisatsioon WHO kahtlustab, et poiss sai haiguse mõnelt Ebola viirusesse nakatumise üle elanud isikult, kirjutab New Scientist.

Vähemalt seitsme sellise puhangu põhjuseks on olnud viiruse märkamatu püsimajäämine Ebola viirushaigusest paranenud patsientide kehadesse. Viiruse evolutsiooni kaardistanud uurijad avastasid hiljuti, kuidas viirus sellega hakkama saab — nimelt „lülitab“ see end täielikult välja ja lõpetab isegi paljunemise. Taolist käitumist pole seda tüüpi viiruste juures kunagi varem täheldatud.

Jaanuaris andis WHO teada, et ei Libeerias, Guineas ega ka Sierra Leones pole haigusjuhtumeid esinenud 42 päeva, s.t rohkem kui kaks korda kauem kui kulub aega nakatumisest sümptomite ilmnemiseni. Enamasti tähendab see, et viirus on populatsioonist kadunud.

Seotud lood:

Lääne-Aafrika epideemia on aga näidanud, et Ebola viirus võib pugeda peitu immuunsüsteemi eest varjatud elunditesse, näiteks silmadesse ja munanditesse, et hiljem uuesti ootamatult välja lüüa. Nii juhtus näiteks Briti meditsiiniõe Pauline Cafferkeyga, kes üheksa kuud pärast Ebola viirushaigusest paranemist sellesse uuesti haigestus.

Marylandi osariigis Fort Detrickis tegutseva USA sõjaväe nakkushaiguste uurimise instituudi USAMRIID uurimisrühm Jason Ladneri juhtimisel analüüsis Libeerias 2015. aasta juunis möllanud Ebola viiruse puhangut. Tolleks hetkeks polnud Libeerias Ebola viiruse juhtumeid esinenud juba kolme kuu vältel, kuni järsku suri Needoweini linnas 17-aastane nooruk, kellel lahkamisel tuvastati viirusnakkus.

Seitsmel temaga kokku puutunud inimesel lõi haigus samuti välja; üks neist suri. Kui töörühm viiruseliinide RNA nukleotiidid järjendas e sekveneeris, selgus, et need on geneetiliselt sarnased teistele, Libeeria epideemia käigus tuvastatud viiruseliinidele. See tähendab, et tolle juhtumi puhul ei saanud inimesi uuesti Ebola viirusesse nakatada kokkupuutumine peremeesloomade või teistest riikidest saabunud viirusekandjatega.

Järjestusanalüüsid näitasid ka, et viirus oli takerdunud „ajasilmusesse“. RNA-põhised viirused nagu Ebola viirus teevad nimelt oma geene paljundades vigu. Needoweini haiguspuhangu põhjustanud viirusel ei ilmnenud aga kümme kuud varem võetud viiruseproovidega võrreldes ühtegi uut viga.

Selleks, et viiruse muteerumise protsess niimoodi peatuks, peab viirus suutma enda paljunemise täielikult peatada. Sellist omadust on varem täheldatud keerukamatel DNA-põhistel viirustel, mitte kunagi aga RNA-viiruste juures.

WHO osutusel võib Ebola viirus end peita 15 kuud — pool aastat kauem kui varem arvati. See tähendab, et teadmata hulk Lääne-Aafrika epideemias nakatunud ja ellu jäänud 17 000 inimesest võivad veel mõnda aega endast nakkusohtu kujutada.