Elurikkuse häving ähvardab põhja lasta iga viienda riigi majanduse

 (13)
Elurikkuse häving ähvardab põhja lasta iga viienda riigi majanduse
(Foto: Pixabay / enriquelopezgarre)

Šveitsi uurijad: iga viienda riigi majandust ähvardab lõhkuda keskkonnakrahh!

Maailma jõukus rajaneb meie planeedi looduslikel ökosüsteemidel. Kui need kokku varisevad, võib hävineda ka globaalne majandus, vahendab ScienceAlert.

Šveitsi kindlustuskontserni Swiss Re juures tegutseva instituudi Swiss Re Institute äsja avaldatud kindlustusregistrist nähtub, et veidi üle poole globaalsest sisemajanduse kogutoodangust — ligi 36 triljonit eurot — sõltub kaupadest ja teenustest, mille teeb võimalikuks rikkumata looduskeskkond.

„Elurikkuse ja ökosüsteemiga seonduvate teenuste register“ (ingl „Biodiversity and Ecosystem Services Index”) näitab, et viiendik maailma riikidest — kokku 39 riiki — seisavad n-ö õhukesel ökoloogilisel jääl, kuna rohkem kui kolmandikul nende pindalast on inimtegevus looduskeskkonda kahjustanud.

Seda põhjustab elurikkuse laialdane vähenemine — metsade lageraie, põllumajandustegevus, kaevandamine, äravool, invasiivsed võõrliigid või tolmeldavate liikide hääbumine.

Seotud lood:

Register koostati eesmärgiga pakkuda riikide valitsustele ja ettevõtetele mõõdupuud nende majanduse jaoks oluliste riiklike või kohalike ökosüsteemide hindamiseks lootusega, et andmed aitavad ohustatud kogukondadel langetada kindlustusalal paremaid otsuseid.

Suure põllumajandussektoriga arengumaad nagu Keenia, Vietnam, Pakistan, Indoneesia ja Nigeeria on loodusvaradest sõltuvuse suure määra tõttu eriti ohustatud, kuid majanduslikust mitmekesisusest hoolimata ähvardab kriisioht ka tiheda rahvastusega ja majanduslikult olulisi piirkondi nagu Kagu-Aasia, Euroopa ja Ameerika.

Registri tipust võib leida Austraalia ja Lõuna-Aafrika, mis ühest küljest kuuluvad maailma suuremate majanduste hulka, teisalt aga seisavad silmitsi veepuuduse, tolmeldajaliikide kadumise ja rannikukeskkonna kaitsmise probleemidega.

Isegi riikides nagu Brasiilia ja Indoneesia, mis on seni suutnud puutumatuna säilitada suure osa oma looduslikest ökosüsteemidest, kasvab majandus tormiliselt ja suur osa rahvastikust on vahetus sõltuvuses loodusvaradest. Kõige suuremas sõltuvuses on kogukonnad sellistest ökosüsteemidest, mis varustavad elanikke põhja- ja pinnaveega.

Kõigi 195 riigi puhul hindasid uurijad kümne „ökosüsteemipõhise teenuse“, nt puutumatute elualade, õhukvaliteedi, veeturvalisuse, pinnase viljakuse, rannikukeskkondade kaitse, erosiooni ja puidutööstuse seisukorda.

Ligi kolmandikus kõigist riikidest — kokku 60 riigis — osutusid ökosüsteemid habrasteks rohkem kui 20 protsendil territooriumist. Vaid 41 riigis leidus puutumatuna säilinud ökosüsteeme sama suurel osal pindalast.

Register ei tähenda veel, et kirjeldatud ökosüsteemid ja neist sõltuvad majandused on hukule määratud, kuid kui inimkord jätkab elurikkuse hävitamist senises vaimus ja tempos, võivad meie tegevuse tõttu jõuda kätte murdepunktid, mille tagajärjel ökosüsteemid äkki kokku varisevad.

Register on mõneti piiratud ja selle autorid tunnistavad, et nende prognoosid pole täiuslikud ning neid tuleks iga paari aasta tagant uuendada.