Uurimuse kohaselt jõuavad viirused ülemaailmse kaubanduse ja kliima soojenemise tõttu pea kõikjale Euroopasse, sealhulgas ka Põhja-Euroopasse, kus sellised viirused siiani väga levinud ei ole.

"Kliimamuutused ei ole ainus tegur, mis putukate abil levivate haiguste hulka tõstab, vaid kõigest üks paljudest - globaliseerumine, sotsiaalmajanduslik areng, linnastumine ja maa kasutamisest tulenevad muutused on kõik olulised muutujad, millega selliste haiguste leviku piiramiseks tegeleda tuleb," ütles Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) professor Jan Semenza.

Itaalia nakkushaiguste spetsialist doktor Giovanni Rezza lisas, et oluline roll haiguste levikul on pikenevatel kuumaperioodidel, mis suurendavad putukate abil levivate haiguste jaoks tarvilikku temperatuuriakent ning soosivad suuremaid puhanguid.

Viimase aastakümne jooksul on Euroopas uute haiguste pealetungi juba tunnistatud. Näiteks on sääskedega leviva ja potentsiaalselt surmava dengue palaviku juhtumeid registreeritud Horvaatias ja Prantsusmaal, Kreekas on täheldatud malaariat, Kagu-Euroopas on nähtud Lääne-Niiluse viirusest tingitud haigusjuhtusid ja Itaalias ja Prantsusmaal on tuvastatud chikungunya viirusesse haigestunud inimesi.

Uuringu autorite sõnul on aga see vaid jäämäe tipp - Vahemere ääres juba paikseks muutunud chikungunya viirust kandev Aasia tiigersääsk võiks tulevikus kohastuda nii Kesk-Euroopas kui ka Suurbritannias. See võib uurijate hinnangul toimuda järgneva paarikümne aasta jooksul. 2060ndate aastate lõpuks võiks aga Ühendkuningriiki, Prantsusmaale ja Saksamaale jõuda leismanioosi kandvate viburloomadega nakatunud sääsed.

Lisaks kõikidele uutele troopilistele haigustele ennustatakse veel, et suureneb ka puukide arv ning seeläbi nii entsefaliiti kui ka puukborrelioosi haigestunute hulk. Selles suhtes väidetakse erilises ohus olevat Skandinaavia piirkond ning seega tõenäoliselt ka Eesti.