Juba 2009. aastast on kaheksas juuni see päev, mis ookeanidele pühendatakse ja tõdetakse fakti, et olukord on päris hapu.

Selle taga on lootus, et ehk hakatakse ookeanidele ja nende heaolule rohkem mõtlema, aga tegelikkuses muutub olukord üha hullemaks.

Ükskõikseks jäävad vast vähesed, kuid tahes-tahtmata tundub, et liiga palju olukorra parandamiseks just ette ei võeta. Tuleb imestada, sest ookeanide heaolu, tervis ja puhtus on ka inimkonna säilimise vankumatu eeldus.

Surnud merelinnud ja vaalad uhutakse kaldale, kõhud plastikuprügi täis. See kõik on tänapäev ja aktuaalne mure aga merre jõudva saaste hulk, eriti plastikusaaste kogus järjest kasvab.

Kilekotid, hüljatud kalavõrgud ning muu saast moodustavad suure kontsentratsiooniga prügistatud alasid nii maailmamerede pinnal, ookeanipõhjas kui ka rannikul.

CNN tõi välja kuus kõnekat fakti, mis olukorda ilmestavad:

1. Ookeanidesse jõuab igal aastal 8 miljonit tonni plastikut. Seda on kaalu poolest sama palju, kui kaaluvad kokku 90 lennukikandjat või 500 hiigellennukit. Kui mõõta kogust prügiautodega, siis on olukord sama nagu tühjendaks igas minutis üks prügiauto selle sisu meredesse.

Plastik merevees

2. Hoovused on Vaiksesse ookeani Hawaii ja Kalifornia vahel kokku kuhjanud suure prügiala (The Great Pacific Garbage Patch), milles hulbib 1 800 000 000 000 ehk 1.8 triljonit tükki (plastiku)prügi. See ala on nii suur nagu kolm Prantsusmaa pindala kokku. Sarnaseid hiiglaslikke prügikogumeid on üle maakera kokku viis peamist.

The Great Pacific Garbage Patch

3. Plastik tapab üle miljoni merelinnu ja üle saja tuhande meres elava imetaja igal aastal.

4. 80 % merekeskkonna saastest tuleb maalt - lekkivad septilised mahutid, veokid, põllumajandus ja loomakasvatus, aga ka õlilekked sõidukite mootoritest uhutakse maalt merre.

5. Plastikut on leitud ka 11 km sügavuselt mere põhjast ja see tähendab vaid üht - ka kõige kaugemad ja raskesti ligipääsetavamad kohad maakeral on plastikuga saastatud.

6. Aastaks 2050 on meredes kaalu poolest rohkem plastmassi kui kalu.