Eestist viis korda jõukamal riigil on, kuhu raha panna: selline on Katar
CIA aastaraamatu andmetel on Katari sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta keskmiselt 103 900 dollarit, samas kui Eesti kohta esitletakse numbrina 22 100 dollarit, seega peaks Katar olema peaaegu viis korda jõukam riik kui Eesti.
Jõukuse allikat ei pea Kataris kaugelt otsima. Naftatooted annavad riigi sisemajandusest 60 protsenti, ekspordituludest 85 protsenti. Kuigi ta on vaid pisike riik poolsaarel Pärsia lahes, on tema tuvastatavaid naftavarusid viis protsenti kogu maailma omadest. Ja jõukus seega ka aastakümneteks tagatud.
Wikipedia andmetel on 2009. aastal olnud riigis keskmine tunnipalk 60 dollarit. Samas, kuna võõrtöölised tulevad ja lähevad, jääb ilmselt suurem osa rahast ikka 225 000 Katari kodaniku taskusse.
Kodanikuõiguste küsimus seal isegi ei tõstatu, sest valimistel on hääleõigus vähem kui sajal tuhandel kohalikul elanikul, ning nad saavad alles tänavu esimese võimaluse riigile nõuandvat "parlamenti" valida. Piiramatu võimuga emiiri Hamad bin Khalifa Al Thanit on küll süüdistatud ka terroristide toetamises, aga paljud on näinud telepilti tema soovil ja CNN-i eeskujul püsti pandud telekanalist al-Yazeera.
Majanduskriis väljendus seal vaid selles, et 2008. aasta 17-protsendiline majanduskasv asendus 2009. aasta 12-protsendilisega. IMF prognoosib küll järgmisteks aastateks viie-kuue-protsendilist majanduskasvu, aga on ilmselgelt liiga pessimistlik.
Kuigi riik on naftariik, on suurimaks tööandjaks välistöölistele hoopis ehitus, selles sektoris töötab pool miljonit välismaalast. 132 000 välismaalast töötab koduteenijatena, ülejäänud siis kas naftapuurtornidel, mujal tööstuses, kaubanduses või koristajatena. Ametiühingud riigis on lubatud, aga vaid riigi kodanikele. Võõrtöölistel, keda riigi tööjõust üle 94 protsendi, seda kodanikuõigust ei ole. Ja sageli on just võõrtöölised hädas sellega, et nad ei saa õigel ajal palka kätte või tehakse neile muidu ülekohut.
