Eestis pesitseb pea 30 miljonit lindu, kanaliste olukord halveneb

 (7)
Eestis pesitseb pea 30 miljonit lindu, kanaliste olukord halveneb
Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri andmeil on Eestis kokku on loendatud 213 regulaarselt pesitsevat linnuliiki ja kokku on pesitsuspaare hinnanguliselt 10,3-14,9 miljonit.

Lisaks haudelindudele on Eestis tuvastatud 27 läbirändavat liiki (1,8 – 3,9 miljonit lindu) ning 20 talvituvat liiki (3,7 – 7,9 miljonit lindu.

Eeltoodud numbrid käivad aastate 2013-2018 kohta, aastatel 2007-2012 oli sulelisi Eestis rohkem – siis hinnati pesitsuspaaride arvuks 13,8 – 19,8 miljonit.

Osal linnuliikidel läheb Eestis hästi. Kasvava arvukusega haudelinnuliike on 15%, stabiilse arvukusega haudelinnuliike 45%. Hea on näiteks musträsta, kühmnokk-luige, kuldhänilase, tamme-kirjurähni, hõbehaigru ja valge-toonekure kogukondadel.

Haudelinnuseltside lõikes on kõige halvemas seisus jätkuvalt kanalised. Seda nii Eestis kui Euroopas üldiselt. Viis liiki kuuest on nii lühiajalises (2007-2018) kui ka pikaajalises (1980-2018) plaanis langeva arvukusega.

Lisaks elupaikade kvaliteedi allakäigule on kanaliste elujärge keskkonnaagentuuri hinnangul mõjutanud kunstlikult kõrgeks aetud metssigade arvukus.

„Kuna meie kanalised on kõik maaspesitsejad, siis on metssead kanaliste elupaikades suureks ohuks nende sigimisedukusele,“ leiab agentuur.

Kanaliste olukorrale tõi leevendust Aafrika seakatku saabumine Eestisse 2014. aastal ning sellega kaasnenud metssea populatsiooni vähenemine. Kuid see osutus langusele vaid lühiajaliseks leevenduseks – ei metsise, tedre ega ka laanepüü populatsioonides pole usutavaid positiivseid suundumusi näha olnud.

Kadumas on ka meie rabades kunagi tüüpiliseks haudelinnuks olnud rabapüü, kelle levik piirdub tänaseks Kirde-Eesti suuremate soodega (Puhatu, Muraka). Rabapüüde kadumise peamine põhjus on kliimamuutused – sagedane lumeta talvede esinemine teeb lumivalge talvesulestikuga rabapüüst kiskjatele kerge saagi.

Märgalaökosüsteemide haudelindude liikidest on koguni kolmandik langustrendis. Enim on vähenenud näiteks viupardi, punapea-vardi, haha, tutkase, rabapüü ja välja-loorkulli arvukus.

Metsadel, niitudel ja kultuurmaastikel pesitsevatest linnuliikidest on langeva trendiga 40%. Kõige karmimalt on vähenemine tabanud näiteks põldtsiitsitaja, sookiuru ja hänilase, kassikaku ja must-toonekure pesakondi.

Pikaajalisi arvukuse trende vaadates on langustrendide osakaalud gruppide vahel võrreldavad – märgalalindudel 49% ning metsade, niitude ja kultuurmaastike lindudel 47%.

Alatasa muudatused

Eesti haudelindude nimistus toimuvad alatasa muutused. Nii on meie pesitsejate nimistusse hiljuti lisandunud näiteks lääne-pöialpoiss, kes seoses kliima soojenemisega on siia jõudnud lõunapoolsetelt laiuskraadidelt. Lääne-pöialpoisi tuumiklevila piirneb Saksamaa, Austria, Tšehhi, Slovakkia ja Poolaga.

Teda nähti Eestis esimest korda 1973. aastal. Kabli linnujaama vaatlusandmetel tuvastati lääne-pöialpoissi arvukamalt 2016. aastal, ja see oli märk võimalikust pesitsemisest Eesti aladel. Liigi pesitsus leidis tõestust 2018. aastal Jaagupi külas Pärnumaal.