Eesti veevarude hetkeseis: peaksime me siis duši all pissima või mitte?

 (41)
Eesti veevarude hetkeseis: peaksime me siis duši all pissima või mitte?
Kastekann edukalt funktsioneerimas.Erakogu

Täna on rahvusvaheline veepäev ja sellest lähtuvalt võeti hommikupoolikul keskkonnaministeeriumis kokku Eesti vee hetkeseis. Muuhulgas tõdeti, et ligi 200 000 eestimaalasel pole ühendust ühisveevärgi ega kanalisatsiooniga.

Puhta joogivee saavad endale ühisveevärgi läbi 85% protsenti Eesti elanikest. 97% juhtudest vastab see vesi kvaliteedinõuetele; neil puhkudel, kui see nõuetele ei vastanud, oli vees liiga palju fluoriide või boori. Peaaegu sama paljude inimeste (84%) reovesi kogutakse ühiskanalisatsiooni kaudu kokku. Nende näitajate arvestuses oleme Euroopas keskmike seas.

„Enamikes suuremates asulates on ühisveevärk ja –kanalisatsioon juba olemas, kuid olukord on keerulisem seal, kus see pole võimalik. Kui linnainimesel on ainukeseks mureks veearvete õigeaegne tasumine, siis maapiirkonnas peab inimene rajama endale kaevu ja reovee puhastusseadmed ning tagama ka nende korrapärase hoolduse,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon ning lisas, et just hajaasustuses ongi mitmesuguseid probleeme. Näiteks on paljude inimeste kaevud reostunud ja tihti just mikrobioloogiliselt. See viitab, et kaev on kas tehniliselt halvas seisukorras või reostab seda lähedal asuv laut, sõnnikuhoidla või reovee imbkaev.

Positiivsema poole pealt on eestlane üks Euroopa säästlikemaid veetarbijaid, tarbides keskmiselt 80-90 liitrit päevas. Selline tarbimise maht on püsinud stabiilsena juba üle 10 aasta. Euroopa juhtivad veekulutajad on Island, Iirimaa ja Läti.

Seotud lood:

Looduslikest veetagavaradest rääkides on heas seisus 60% pinnaveekogudest ja 79% põhjaveekogumitest. 40% pinnaveekogumite seisu kohta kasutatakse sõna „mittehea“, 21% põhjaveest on aga halvas seisus. Murettekitav on, et aasta-aastalt on nitraatiooni (NO3) sisaldus vees kasvanud ning viimaste seirete järgi on probleeme ka pestitsiidide sisaldusega vees.

Viimasel paaril nädalal on avalikkuses nalja, elevust ja ilmselt mõnedes inimestes ka nördimust tekitanud pissi.ee kampaania, mis kutsus inimesi duši all urineerima wc-vee kokkuhoiuks. Selle kohta sõnas Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp, et kes soovib, võib seda säästmise eesmärgil muidugi teha, aga sellisel juhul mõistagi mitte avalikes kohtades. „Tegelikult võiks muidugi eelkõige mõelda tulemuslikematele veesäästuviisidele: vanni asemel dušš, vihmavee kogumine kastmisveeks ja nii edasi,“ ütles ta.