Hübriidid on isendid, kelle vanemad on pärit erinevatest liikidest. Hübriide on kahte tüüpi. Üheks näiteks on muulad – nad on viljatud ehk ei anna järglasi. Teist tüüpi on need, kes on paljunemisvõimelised, nende näiteks võib tuua kodu- ja metssea hübriidid, aga ka hundi ja koera järglased. Just neid viimaseid uurib Tartu ülikooli doktorant Liivi Plumer.

Kui sageli esineb Eesti hundipopulatsioonis hübridiseerumist, selle selgitab tõenäoliselt välja Liivi Plumeri tehtav mikrosatelliitlookuste analüüs. Kütitud loomade koeproovidest eraldatud DNAst paljundatakse sobivad lõigud, mis võimaldavad eristada hunte, koeri ning hübriide.

Üks põhjus, miks hübriidide teke zooloogidele ei meeldi, seisneb selles, et sigimisvõimeline hübriid võib tagasi ristuda – hübriidide tagasiristumise korral hundipopulatsiooni võivad sinna siseneda ka koera geenid.
Loe edasi ERR-ist