Ebola, see tänase päeva katk, niidab jalust ahve ja inimesi

 (41)
Ebola, see tänase päeva katk, niidab jalust ahve ja inimesi
Ebolaohvrite transportimine Sierra Leones.Reuters / Scanpix

Esmakordselt avastati see ravimatu haigus 1976. aastal ühe viirustüvega (ZEBOV) Sairis ja samal aastal teise viirustüvega (SEBOV) Sudaanis. Kolmandat tüve, 1989. aastal avastatud Restoni ebolaviirus (REBOV) on seni tapnud peamiselt vaid ahve, samas kui inimestele on surmavad veel 1994. aastal ilmnenud Elevandiluuranniku (CIEBOV) ja 2007. aastal ilmnenud Uganda (BDBV) viirustüved.

Tapvaim neist, Sairi ehk Kongo DV ebolaviirus, on Lääne-Aafrikasse levinud alles nüüd, kunagi varem pole ebola veel niivõrd rahvusvahelisi mõõtmeid saavutanud. Maailma terviseorganisatsioon WHO kardab epideemia väljumist kontrolli alt.

Tavaliselt on haiguspuhangu taustaks olnud mõne inimese kokkupuude surnud gorillade, šimpansite või duiker-antiloopidega, kellelt saadud nakkus on seejärel inimestele edasi kandunud. Viirus ei levi küll otseselt õhu kaudu, vaid pigem kokkupuutel haigestunuga näiteks kas perekondades, haiglates või matustel. 2004. aastal tappis omaette ebolapuhang Kongo Vabariigis ka 95 protsenti haigestunud gorilladest.

Seotud lood:

Siin ülevaade senistest ebolaepideemiatest, kõik Aafrikas.

Aasta Levikuala ebola viirustüvi haigestunuid (vähemalt) neist surnuid suremuse protsent
1976 Sair (Kongo DV) ZEBOV 318 280 88%
1976 Sudaan SEBOV 284 151 53%
1979 Sudaan SEBOV 34 22 65%
1994 Gabon ZEBOV 52 31 60%
1995 Sair (Kongo DV) ZEBOV 315 250 79%
1996 Gabon ZEBOV 37 21 57%
1996–97  Gabon ZEBOV 60 45 75%
2000–01
Uganda SEBOV 425 224 53%
2001–02  Gabon ZEBOV 65 53 82%
2001–02  Kongo Vabariik ZEBOV 57 43 75%
2002–03  Kongo Vabariik ZEBOV 143 128 90%
2003 Kongo Vabariik ZEBOV 35 29 83%
2004 Sudan SEBOV 17 7 41%
2007 Kongo DV ZEBOV 264 187 71%
2007–08
Uganda BDBV 149 37 25%
2008–09  Kongo DV ZEBOV 32 14 45%
2012 Uganda SEBOV 24 17 71%
2012 Kongo DV BDBV 77 36 47%
2014 Guinea, Libeeria, Sierra Leone, Nigeeria, Maroko, USA
ZEBOV 1603 887 57.3%