Mõõtmisandmed pärinevad Hawaiil asuvast Mauna Loa observatooriumi mõõtmisjaamast. Seal on nn Keelingi programmi raames andmeid kogutud juba 1958. aastast. Muuhulgas on programmi algatanud Charles David Keelingu järgi nime saanud ka Keelingi kõver - graafik, mis väljendab süsihappegaasi osakaalu tõusu meie atmosfääris.

Scrippsi okeanograafiainstituudi hinnangul on värskelt mõõdetud näitaja kõige kõrgem viimase 800 000 aasta jooksul. Isegi pliotseeniajastul, kui üleilmne temperatuuri keskmine oli umbes 3 kraadi soojem kui tänapäeval, oli süsihappegaasiosakesi õhus vaid 310 kuni 400 osakest miljoni kohta. Meeles tasub pidada aga ka seda, et pliotseenis kattis Arktikat rohelus ning maailmamere tase oli vähemalt 25 meetrit kõrgem kui täna.

Teadlaste hinnangul on süsihappegaasi taseme tõusu taga fossiilkütuste põletamine ning metsade raie, mis takistab Maa loomuliku jahutussüsteemi toimimist - tekib kasvuhooneefekt, mis hoiab soojuse atmosfääris ning omakorda veelgi võimendab soojenemisprotsessi ja kasvuhoonegaaside teket. Praeguseks on kasvuhoonegaaside mõjul Maa keskmine temperatuur tõusnud juba ühe kraadi võrra.

Kliimauuringute kohaselt oleks keskmiselt kaks kraadi soojemas maailmas tulikuumasid päevi 25 protsenti rohkem, samuti sageneks kuumalained. See omakorda tooks kaasa ohud inimeste tervisele ning ulatuslikud maastiku- ja metsapõlengud, mida ka viimastel aastatel kõikjal maailmas täheldanud oleme. Just nagu sellest poleks kõik, toovad kliimamuutused kaasa tsunamid, taifuunid ja ikaldused. Värske ÜRO raporti hinnangul on kliimamuutuste tagajärjel ohus üle miljoni loomaliigi.

Kui aga keskmise temperatuuri kasv peaks olema kolm või neli kraadi, muutub Maa suure tõenäosusega vähemalt osaliselt asustamatuks. Siis saaks alguse nn "kasvuhooneplaneet Maa", kus inimestel elamine üpris keeruline ja ebamugav oleks.